Kolm tütart-Noorem tütar oli peategelane, teistest eriti ei räägitud

Vanaeit-Halb tegelane, pani igapäevaselt tütreid töötama ja ei lasknud neil väljas käia

Kuningapoeg-teine peategelane

Muinasjutu tunnused:

Ükskord ennemuiste elas....

fantaasia olendid ja linnud rääkisid

Kokkuvõte:

Vanaeit elas oma tütretega ja ükspäev kui eit polnud kodus, eksis ära üks kuningapoeg reisilt kuniks leidis tütarde maja. Noorem õde võttis ta soojalt sisse ja hakkasid sõbrustama. Tütred näitasid poisile teed ja saatsid ta teele enne kui eit tagasi koju oli jõudnud. Siis aga ükspäev tuli kuningapoeg tagasi, kuna tahtis nooremat õde endaga kaasa võtta lossi. Teel linna kukkus tütar hobuselt maha ja neil ei lubatud teda otsima minna. Ükspäev tuli poeg tagasi et otsida, aga ei leidnud midagi. Üks lind tegi suu lahti ja oli öelnud poisile, et tüdruk oli muundatud jõenupukeseks. Vares rääkis poisile, et ainuke võimalus kuidas teda päästa on kui ta ennast muudab vähiks ja päästab ta veest ära loitsuga. Järgmine päev tegi kuningapoeg kõike, mis vares talle rääkis ja päästis tütre ära. Vanaeit mürgitati ära ja kõik kolm tütart abiellusid kuningapoegadega.

Peremees oma naisega-Kolme poja vanemad

Pikkjalg-Esimene poeg, kellel parimaks võimeks olid jalad

Osavkäpp-Teine poeg, kellel parimaks võimeks olid käed

Teravsilm- Kolmas poeg, kellel parimaks võimeks olid silmad

Titeke-"Haldjas" kes aitas naisel lapsed saada

Muinasjutu tunnused:

Ükskord elas....

Fantaasia olendid

Kokkuvõte:

Peremehe naine ei saanud rasedaks jääda, kuniks ükspäev tuli tema majja titeke ja lubas talle anda lapsed, kui ta teeb selleks vajalikud asjad. Siis sündisidki kolmikud ning titeke ütles, et igal kolmel on erinev tugevus ja selle järgi said nad ka nimed endale. Naine pidi neid erineva tuhaga toitma, et nad terveks jääksid. Kui juba pojad suureks said, tahtsid kõik kolm kuhugi välismaale töötama minna ning, et kolme aasta pärast kogunevad kokku ja rääkida oma saavutustest.

Pikkjalg oli läinud hommikupoole ja rändas,kuni leidis ühe kuninga juures tööd ning pani ta kari hobuseid talitama. Kiiresti sai ta nimi kuulsaks ja sai paljudelt härrastelt pakkumisi suure hinna eest ning sai kiiresti rikkaks.

Osavkäpp läks lõuna poole, kust sai ta paljudesse kohtadesse tööle kuna tema sai kõik tööd kiiresti ära tehtud. Ta oleks nende mitmete töödega päris rikkaks saanud, aga tema soov oli maailmat näha ning käis igalpool erinevates kohtades tööl. Rännates leidis ta end kuninga juurest, kus ta palus kahekordset tööd ja hakkas siis tööle. Lõpuks soovitas kuningas tal minna sõjaväkke, kuid Osavkäpp oli juba parajasti rikkaks saanud ja kavatses koju naaseda.

Teravsilm läks viimasena õhtu poole, kus ta käis igast kohast teise, kuniks jõudis ta ühte linna. Seal ta soovis ühte väga kallist õunapuud valvata, et sealt keegi õunu ei varastaks. Ta sai kuningalt väga suure tasu selle eest, et ta püüdis kuulsa õunavarastaja kinni, mida ei oleks keei teine suutnud teha.

Kui kõik vennad olid koju tagasi naasenud, pidid vennad minema ühele Põhjamaa kuninga tütrele abiks kolm rasket asja toimetama, mida mitte keegi teine pole suutnud teha. Kui kõik pojad olid oma töö ära teinud, said nad tagasi koju. Järgmisel päeval oli juba kõikidel kiire tagasi oma maadele ja Teravsilm tagasi linna.

Tuhka-Triinu

Ema ja isa

Võõrasema

Kasuõed

Nõianeitsike

Kuningapoeg

Muinasjutu tunnused:

Ennemuistel elas...

Fantaasia olendid

õnnelik lõpp

Kokkuvõte:

Oli kord mees, kes koos oma naise ja tütrega elas õnnelikku elu. Neil oli kodus palju armastust, kuid ühel päeval haigestus ema raskelt. Tundes, et surm on lähedal, kutsus ta tütre enda juurde ja palus tal pärast tema surma istutada hauale pihlakas.Ema suri varsti pärast seda, ja tütar istutas leina sümbolina ema hauale pihlaka.

Mõni aeg pärast ema surma abiellus isa uuesti. Uus naine ehk tuhka-triinu võõrasema, oli aga karm ning tal oli kaks tütart, kes ei tundnud mingit lahkust ega soojust. Tüdrukust sai nn nende teenija. Ta pidi tegema raskeid majatöid ja elama tolmus, mida teised tema ümber laiali kandsid. Võõrasema ja tema tütred hakkasid tüdrukut Tuhka-Triinuks hüüdma. Tuhka-Triinu pöörduds vahel ema pihlaka juurde, et kurta oma mured ja leida lohutust.

Ühel päeval tegi kuningriik ühe suure peo, kuhu oli oodatud igaüks. Tuhka-Triinu südames helises lootus ja ta unistas, et saaks ka ise pidusse minna. Kuid võõrasema naeris ta unistuse üle ja andis talle hoopis veelgi rohkem töid teha. Kui Tuhka-Triinu oli kurb ja pettunud, ilmus tema ema haual kasvanud pihlaka alt ootamatult välja väike nõianeitsike kes tundis tüdruku valu. Ta muutis Tuhka-Triinu riided kauniks pidukleidiks. Haldjas palus tüdrukul meeles pidada, et riided ja kingad kaovad keskööl, mistõttu pidi ta siis peolt lahkuma.

Tuhka-Triinu saabus lossi ja sai koheselt kuningapoja tähelepanu. Noored veetsid õhtu tantsides, kuid kesköö lähenedes pidi Tuhka-Triinu peolt lahkuma. Kui ta ära üritas saada sealt, kaotas ta ühe oma kuldkingadest, mille kuningapoeg leidis. Peale pidu kuulutas kuningapoeg otsimise, et leida neiu, kelle jalale see king sobib, sest ta soovis temaga abielluda. Paljud neiud, sealhulgas Tuhka-Triinu võõrasõed, proovisid kinga jalga panna, kuid ebaõnnestusid. Lõpuks oli kord ka Tuhka-Triinul proovida ning kuningapoeg tundis ta kohe ära. Kuningapoja ees säras Tuhka-Triinu kaunina ja õnnelikuna. Nad abiellusid ja elasid kuningriigis kaua ja õnnelikult.