<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Põllumajanduse mõju keskkonnale by Darya Reynova</title>
      <link>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb</link>
      <description></description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2020-03-19 14:30:22 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2025-11-29 14:45:07 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title>Maakasutus</title>
         <author>darjareinova</author>
         <link>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466405768</link>
         <description><![CDATA[<div>Peamine põllumajanduseviis on maakasutus. Üldiselt hõlmab põllumaa 38% maailma maismaast ning see ala on endiselt kasvamas. Ennustatakse, et arengumaades muudetakse aastaks 2050 täiendavalt 120 mil hektarit looduslikke elupaikasid põllumaadeks toidu nõudluse rahuldamiseks. See hõlmab maad, mis on suure bioloogilise mitmekesisusega.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-03-19 14:47:04 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466405768</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Monokultuur</title>
         <author>darjareinova</author>
         <link>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466412218</link>
         <description><![CDATA[<div>Monokultuur mõjub kahjulikult mullaviljakusele ning soodustab taimehaiguste ja -kahjurite levikut. </div>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/178099033/25dd637559185be5d7e48b9a599a1178/wortelvrot2013_10_02.jpg" />
         <pubDate>2020-03-19 14:50:27 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466412218</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Pestitsiidid</title>
         <author>darjareinova</author>
         <link>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466416530</link>
         <description><![CDATA[<div>Hävitavad kasulike organisme. Nad suurendavad taimesaake, takistavad toidu riknemist ning piiravad taimehaiguste levikut. Kahjuriteks peetakse elusolendeid, kes kahjustavad inimesi, saaki ja loomi või esinevad mittesoovitud kohtades. Kahjuriteks võivad olla putukad, närilised, umbrohi, vetikad, bakterid, viirused, seened. </div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-03-19 14:52:36 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466416530</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Eutrofeerumine</title>
         <author>darjareinova</author>
         <link>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466418017</link>
         <description><![CDATA[<div>Inimmõjust tingitud eutrofeerumine erineb looduslikust eutrofeerumisest protsessi kiiruse poolest. Põhilised veekogu eutrofeerivad toitained on lämmastikku ja fosforit sisaldavad ühendid.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-03-19 14:53:20 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466418017</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Erosioon</title>
         <author>darjareinova</author>
         <link>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466420337</link>
         <description><![CDATA[<div>Erosiooni saab vähendada sobivate harimisvõtete ja viljavaheldusega, aga ka vastavate kultuuride kasvatamisega.</div>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/178099033/75c5c96fd4850c9a7131b78a7db071e3/NegevWadi2009.jpg" />
         <pubDate>2020-03-19 14:54:30 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466420337</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Mulla degradeerumine</title>
         <author>darjareinova</author>
         <link>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466421310</link>
         <description><![CDATA[<div>Mulla seisundi ja talitluse halvenemine võib toimuda mullaprotsesside nagu leetumise, gleistumise, soostumise, sooldumise hoogustumisel või inimtegevuse tagajärel.  Keemilise degradatsiooni korral tekib mõne toiteelemendi puudus või liig, mullaorganismidesse kogunevad mürgised ained ning mulla keemiline koostis ja toiterežiim moonduvad.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-03-19 14:54:59 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466421310</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Sooldumine</title>
         <author>darjareinova</author>
         <link>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466423815</link>
         <description><![CDATA[<div>Soolane põhjavesi liigub mullakapillaaride kaudu üles, vesi aurub ning soolad jäävad mullapinnale. Põldude niisutamisel võib toimuda muldade sekundaarne sooldumine. </div>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/178099033/ed5a04827e8014adce080c0299aa0953/400px_Salinity_from_irrigation.png" />
         <pubDate>2020-03-19 14:56:11 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466423815</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kõrbestumine</title>
         <author>darjareinova</author>
         <link>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466424687</link>
         <description><![CDATA[<div>Muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu esineb aladel, kus on vähe sademeid või vähesed taimed ei kinnista piisavalt pinnast. Kõrbestumisele aitavad kaasa kuiv ja kuum kliima ning tuule- ja vee erosioon.</div>]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/178099033/0f2b4d1534e3a3c17f1f76a2beed877a/chart_03.jpg" />
         <pubDate>2020-03-19 14:56:35 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466424687</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasvuhoonegaasid</title>
         <author>darjareinova</author>
         <link>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466427320</link>
         <description><![CDATA[<div>Lühilainelist päikesekiirgust vähe neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna seovad Maalt tagasi peegelduvat pikalainelist soojuskiirgust. Kasvuhoonegaasid ja kasvuhooneefekt on looduslik nähtus, mille tõttu Maa keskmine temperatuur on +15 °C. Muidu oleks see –18 °C ning elu Maal oleks praegusel kujul võimatu.</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-03-19 14:57:55 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466427320</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Kasutatud allikad</title>
         <author>darjareinova</author>
         <link>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466454956</link>
         <description><![CDATA[<div>1)https://www.taskutark.ee/m/pollumajanduse-moju-keskkonnale/<br>2)https://e-koolikott.ee/oppematerjal/14303-Pollumajanduse-moju-keskkonnale<br>3)https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2629<br>4)https://et.wikipedia.org/wiki/P&amp;#245;llumajanduse_m&amp;#245;ju_keskkonnale</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2020-03-19 15:11:46 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/darjareinova/1u6cn0cqkqdb/wish/466454956</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
