https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3 en-us 2018-03-12 10:18:15 UTC 2025-11-10 22:13:36 UTC hello@padlet.com https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240762616 Simona Saaliste, Emili Puusepp, Laura Karilaid, Kristin Tiidoma 6.B

]]> 2018-03-12 10:20:50 UTC https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240762616 https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240763461 Pohla esmase ja risoomist tõusnud puhma eluiga on 10-15 aastat. Maapealsete varte areng kestab 3-5 aastat ning lõpeb pärast õitsemist. Lehtede eluiga on 2-4 aastat. Harilik pohl paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt. 4-5 aasta vanustel taimedel hakkavad risoomid kasvama uinuvatest pungadest. Harilik pohl kasvab üsna hästi piirkondades, kus talved on külmad ja suved jahedad. Ta kasvab muldadel, mis on vähese kaltsiumisisaldusega ja on toitainevaesed, kuid võivad sisaldada rohkelt kõdunevat orgaanilist materjali.]]> 2018-03-12 10:23:03 UTC https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240763461 https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240765002 Kukemari on üsna tagasihoidlik. Marjad on söödavad, kuid Eestis neid enamasti ei korjata. Marjadel pole erilist maitset ja need sisaldavad rohkelt C-vitamiini. Harilik kukemari on meie soodes tavaline taim. Kukemari kasvab üldiselt rabas rabamätastel. See on kanarbikuliste sugukonnast.]]> 2018-03-12 10:27:23 UTC https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240765002 https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240765893 Huulhein on putuktoiduline taim. Kõige tavalisem on ümaralehine huulhein. Nad võivad elada üle 50 aasta. Ta saab rabas hakkama, sest ta toitub putukatest ning saab hakkama ka ilma rohke veeta. Tema väikesed ümmargused lusikakujulised lehekesed on üleni kaetud karvadega, millel on kleepuvad otsad.]]> 2018-03-12 10:30:18 UTC https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240765893 https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240768273 Kasvukohane eelistab ta happelisi muldasid. Tal on väga tugev ja iseäralik lõhn, mis mõnele meeldib, teisel aga võib pea valutama panna. Sookail on meetaim. ]]> 2018-03-12 10:37:54 UTC https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240768273 https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240769265 Küüvitsal on kitsad nahkjad lehed, mis aitavad vett kokku hoida. Küüvitsa õied on kuni kuuekaupa koondunud varre tippu. Küüvits kasvab peaaegu kõikides soistes paikades, enamasti lagedates rabades, kus tal on vähem konkurente.]]> 2018-03-12 10:41:03 UTC https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240769265 https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240769617 See on hapukas mari. Tema roomavate varte küljes on väikesed nahkjad lehed. Jõhvikamarjadest saab valmistada kasulikke ja värskendavaid jooke, mis on muuhulgas ka vererõhku alandava toimega. Jõhvikalehtedest aurab vett vähem, mistõttu kasvab see tavaliselt kuivadel kasvukohtadel.]]> 2018-03-12 10:42:00 UTC https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240769617 https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240769963 Rabamuraka marjad on väga hinnalised. Tal on võimas maa-alune vars ja suured sügavale ulatuvad juured, mis on tihedalt kaetud seeneniidistikuga. Suurem osa murakataimest ongi turba all.]]> 2018-03-12 10:43:04 UTC https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240769963 https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240772068 Peaaegu kõigi taimede juured teevad toitainete hankimisel koostööd seentega. Paljdel rabataimedel (näiteks sookailul, kanarbikul, jõhvikal ja murakal) oleks aga ilma nendeta üldse raske hakkama saada. Rabataimede juuri ümbritsevad seeneniidid, mille varud ulatuvad taimejuurtest märksa kaugemale. Need saavad pinnasest paremini toitaineid kätte ja varustavad nendega ka taime.]]> 2018-03-12 10:49:58 UTC https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240772068 https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240775887 Rabas elavad putukad on toiduks rabakonnadele, kellele sobivad kudemiseks väiksemad rabalaukad. Nime järgi võiks arvata, et rabakonnad elavad üksnes rabas, aga tegelikult kohtab neid ka niitudel ja teistes elupaikades. Ka arusisalikid saavad rabas väiksematest putukatest söönuks.Konnad ja sisalikud on omakorda toiduks rästikutele.]]> 2018-03-12 11:03:24 UTC https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240775887 https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240777483 Noored rästikud toituvad peamiselt putukatest, eriti mardikatest ja tirtslastest, harvemini röövikutest, nälkjatest, vihmaussidest ja sipelgatest. Isased maod paaritumisperioodil söögile erilist tähelepanu ei pööra. Rästikuid söövad hiirviu, vares, harakas, jahifaasan, rätsud ja vahel toonekurg, imetajatest mäger, tuhkur, rebane ja siil. Täiskasvanud rästikul on keskmiselt 8-12 söögikorda aastas. Rästikud võivad olla aktiivsed terve ööpäeva jooksuk.]]> 2018-03-12 11:09:16 UTC https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240777483 https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240778290 Ta on värvuline, kes meenutab välimuselt ja eluviisilt natuke kulli. Ta sööb isegi hiiri, aga neud on soodes üsna napilt. Selleks et mitte nälga jääda, soetab ta endale toiduvarusid. Kui kõht on täis torkab ta püütud saakloomad mõne terava oksatüüka külge.]]> 2018-03-12 11:12:09 UTC https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240778290 https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240779580 Parm on verd imev putukas. Nende vastsed arenevad väikestes veekogudes või niiskes turbas. Neid kelle verd imeda, tuleb neil kaua aega oodata, sest loomi (ja inimesi) liigub rabas üsna vähe. Iga soojaverelist olendit ründavad need putukad ägedalt.]]> 2018-03-12 11:15:57 UTC https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240779580 https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240784157 Kaljukotkas on majesteetlik röövlind, kelle tiibade siruulatus on üle 2 meetri. Kaljukotka toiduks on küülikud, ümisejad, sisalikud ja mõnikord koguni mägikitse talled või rebased. Tal on erakordne nägemisvõime ja ta on looduskaitse all.]]> 2018-03-12 11:30:16 UTC https://padlet.com/stefisuvi/1rvrnxw74qx3/wish/240784157