seda järjekindlalt hoida. Kunstiainete valdkonnapädevus on universaalne  ning väljendub selles, 

et 

põhikooli lõpuks õpilane eakohaselt

 

1) teadvustab oma sidet muusika

, kunsti ja visuaalkultuuriga ning Eesti ja maailma 

kultuuripärandiga;

 

2) loob, uurib ja tõlgendab, kasutades muusika, kunsti ja visuaalkultuuri väljendusvahendeid, 

teadmisi ning meetodeid;

 

3) mõtestab ja reflekteerib eri kultuurinähtusi, enda ja kaasõppij

ate loometegevust ;

 

4) mõistab muusika ja kunsti osatähtsust nüüdisaegses ühiskonnas;

 

5) osaleb kunstide suhtluses tõlgendamist vajava sõnumi edastaja ning vastuvõtjana 

informeeritult ja kriitiliselt;

 

6) on loova eluhoiakuga ja lahendab probleeme loovalt.

–

9. klassini. 

Ainekavades 

kirjeldatud 

õpitulemuste saavutamiseks on õppeainete arvestuslikud nädalatunnid kooliastmeti 

järgmised:

 
kunst 

I kooliaste 4,5

II kooliaste 3

III kooliaste 3

 

 
I kooliaste 6

II kooliaste 4

III kooliaste 3

 

Õppeainete nädalatundide jagunemine kooliastmete sees ja 

õppesisu klasside kaupa määratakse  kindlaks kooli õppekavas arvestusega, et õpitulemused 

ning kooliastme lõpuks taotletavad 

teadmised, oskused ja hoiakud on saavutatavad.

 

  (1) Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava) kehtestab riigi põhiharidusstandardi. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.

  (2) Riiklikku õppekava rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi üldhariduskoolides, mis loovad võimaluse põhihariduse omandamiseks, olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (3) Põhikooli kooliastmed on:
  1) I kooliaste – 1.–3. klass;
  2) II kooliaste – 4.–6. klass;
  3) III kooliaste – 7.–9. klass.

  (4) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse ainevaldkondade kavad, valikõppeainete ainekavad ja läbivate teemade kirjeldused.

  (5) Ainevaldkonna kavas kirjeldatakse üldised alused ainevaldkonna rakendamiseks ja ainevaldkonna kohustuslike õppeainete ainekavad.

  (6) Ainevaldkonnad ja neis kirjeldatavad kohustuslike õppeainete ainekavad on:
  1) keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (eesti õppekeelega koolis), vene keel, kirjandus (vene õppekeelega koolis) (lisa 1);
  2) võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena (lisa 2);
  3) matemaatika: matemaatika (lisa 3);
  4) loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia (lisa 4);
  5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus (lisa 5);
  6) kunstiained: muusika, kunst (lisa 6);
  7) tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus (lisa 7);
  8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus (lisa 8).

  (7) Valikõppeained on:
  1) usundiõpetus (lisa 9);
  2) informaatika (lisa 10);
  3) karjääriõpetus (lisa 11);
  4) ettevõtlusõpetus (lisa 12).

  (8) Usundiõpetust õpetatakse vaid riiklikus õppekavas esitatud ainekava järgi.

  (9) Läbivate teemade eesmärgid, oodatavad tulemused ja nende käsitlemine kooliastmeti kirjeldatakse lisas 13

  (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

  (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks.

  (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad „Eesti Vabariigi põhiseaduses”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus).

  (4) Uue põlvkonna sotsialiseerumine rajaneb eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Tugeva põhiharidusega inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule

Kunsti ja muusika õppimine kujundab 

õppija loovust 

ja isiksuseomadusi, mis annavad eeldused mis tahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut 

viisi lahendada, et jõuda originaalsete, kasulike, eetiliste ja vähemalt l

ooja  jaoks  soovitud 

tulemusteni. 

Kunstidega  tegelemine  põhikoolis  toetab  õpiloovust

 

(uudsed  tähenduslikud 

kogemused ja nende mõtestamine, uurimis

-

 

ja refleksioonioskused) ning argiloovust (fantaasia, 

maailma uudne mõtestamine enda jaoks, uudne toimimisviis

 

igapäevaelus)

;

 

3)  kunstid  toetavad  esteetilise  tundlikkuse  kasvu  ning 

 

inimese  heaolu.

 

 

Kunsti  ja  muusika 

õppimine põhikoolis võimaldab õpilasel 

ära tunda, emotsionaalselt kogeda ja hinnata enda 

ümber  subjektiivset  ilu  (kuuldavat,  kombatavat,  nähtavat,  abstraktset)  ning  nautida  seda 

samavõrra nagu teiste oskusi või meisterlikkust. Ilu ja meisterlikkuse väärtustamine toetab 

rahulolu ja tähenduse lei

dmist  maailmas,  suurendab  maailmaga  seotuse  tunnet  ning  innustab 

inimest  püüdlema  oma  eesmärkide  poole.  Kunstiainetel  on  tähtis  osa  muutuvates  oludes 

isiklikku ja 

ühiskondlikku heaolusse panustava 

inimese kujundamisel;

 

4)  kunstiaineid  õppides  arenevad  kine

steetilised  oskused  ja  kognitiivsed  võimed,  mis 

 

on 

lahutamatult seotud loomega 

–

 

musitseerimise ja visuaalkunsti, ent ka performatiivsete kunstide 

loomisega.  Kunstitegevustes  toetatakse  sügavama  kognitiivse  võimekuse  kujunemist. 

Õppimine

 

(

sh 

musitseerimine

 

ja visuaalkunst, kuid ka performatiivsete kunstide loomine

)

 

on 

sügavam, kui see toimub terviklikult nii 

keha 

kui ka vaimu ja eri meelte koostöös;

 

5)  kunstiainete  õppimine  toetab  iseenda  mõistmist  ja  mõtestamist  ning  üldpädevuste 

omandamist  sisukalt  ja  ter

viklikult. Kunsti ja muusikaga järjepidev tegelemine toetab õppija 

eneseusalduse  kujunemist  ning  eneseväärikust.  Kunstide  kaudu  saab  tõhusalt  arendada 

kognitiivseid oskusi, nt loovat ja kriitilist mõtlemist, refleksiooni

-

 

 

ja analüüsioskusi, samuti 

mittekog

nitiivsed oskusi, nt avatust, otsustusvõimet ja riskijulgust.

 

 

Valdkonnasisene lõiming tugineb kunsti ja muusika kokkupuutepunktidele. Kunst ja muusika 

jagavad  sarnaseid  baasmõisteid,  mille  sisu  on  aga  erialade  väljendusvahenditest  lähtuvalt 

ainuomane; 

ka 

kontseptsioonide  sisu  ei  pruugi  kattuda.  Seetõttu  on  kunsti  ja  muusika 

lõimingukeskmeks ühised aspektid:

 

1) teose, autori ja loomingu määratlus;

 

2) esitus ja tõlgendus (interpreteerimine) ning kriitika;

 

3) ajalooliselt interdistsiplinaarsed kunstid (sõna

-

,

 

muusika

-

 

ja tantsuteater, film);

 

4) nüüdisaegsed mitmemeelelised kunstinähtused (video ja 

 

performance

,  meie  aja  tsirkus, 

installatiivne, uusmeedia kunst jms).

 

  (1) Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.

  (2) Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.

  (3) Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

  (4) Põhikool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse.

  (5) Põhikool aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, kalduvustes ja võimetes ning tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.

  (6) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.

  (7) Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse põhikooli õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele.

§ 4.   Pädevused

  (1) Riikliku õppekava tähenduses on pädevus teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida.

  (2) Riiklikus õppekavas eristatakse üldpädevusi, valdkonnapädevusi ja kooliastmetes taotletavaid pädevusi. Pädevuste kujundamist kirjeldatakse kooli õppekavas.

  (3) Üldpädevused on ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused, mis on olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu ning tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad omavahelises koostöös ning kooli ja kodu koostöös.

  (4) Õpilastes kujundatavad üldpädevused on:
  1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid;
  2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
  3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;
  4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;
  5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;
  6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;
  7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske;
  8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes; leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust; osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel; kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.

  (5) Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna õppeainete õpetamise peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine, mida toetavad õppeainete eesmärgid ja õpitulemused. Valdkonnapädevuse kujunemist toetavad lõiming teiste ainevaldkondade õppeainetega ning tunni- ja kooliväline tegevus. Valdkonnapädevuste kirjeldused on esitatud ainevaldkondade kavades.

  (6) Kooliastmetes taotletavad pädevused kirjeldavad kokkuvõtvalt õpilase arengut eakohaste üldpädevuste ja valdkonnapädevuste ning õpitulemuste omandatuse kaudu.

  (7) Ainekavades esitatakse osaoskuste või õppeteemade kaupa taotletavad õpitulemused, mis toetavad kooliastmete õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutamist ja valdkonnapädevuste kujunemist. Väärtushoiakute saavutatuse kohta antakse õpilasele kirjeldavat tagasisidet kooli määratud viisil

kirjeldatud üldpädevuste arengut. Üldpädevuste saavutamist toetab õppeainete eesmärgipärane 

lõimimine teiste valdkondade õppeainetega ning läbivate teemade

 

 

õpilase jaoks tähenduslik 

käsitlemine. Selle tulemusel kujuneb õpilasel suutlikkus rakendada oma teadmisi ja oskusi eri 

olukordades,  kujundada  enda  väärtushoiakuid  ja 

 

-

hinnanguid  ning  võimalus  omandada 

ettekujutus ühiskonna kui terviku arengust. Seejuures

 

on väga oluline aineõpetajate süsteemne 

ja järjepidev koostöö õpilase kogu õppeaja vältel.

 

Üldpädevuste  kujundamise  ning  läbivate  teemade  käsitlemise  ja  lõimingu  korraldamise 

põhimõtted  määratakse  kooli  õppekava  üldosas  ning  rakendamist  täpsustatakse 

vald

konnakavas.

 

  (1) Põhikooli riiklikus õppekavas käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi õpilase või õpilaste rühma käitumisvõimes. Konkreetsemalt tähendab see selliste teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushoiakute ja -hinnangute omandamist, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks. Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õpilane omandab vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga. Kogemusi omandades muutub õpilase käitumine eesmärgipärasemaks. Õppekeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel toimuva süstemaatilise ja sihipärase õppe- ja kasvatustegevusega ning õppekeskkonnaks on ka kodu ja laiemas elukeskkonnas toimivad mõjutused. Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima. Uute teadmiste omandamisel tugineb õpilane varasematele ning konstrueerib uue teabe põhjal enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendatakse uutes olukordades, probleemide lahendamisel, valikute tegemisel, väidete õigsuse üle arutledes, oma seisukohti argumenteerides ning edasiste õpingute käigus. Õppimine on elukestev protsess, milleks vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad põhihariduse omandamise käigus.

  (2) Riiklikus õppekavas mõistetakse õpetamist kui õppekeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused.

  (3) Riiklikus õppekavas mõistetakse kasvatust kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks.

  (4) Õpet kavandades ja ellu viies:
  1) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi;
  2) arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
  3) võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;
  4) kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;
  5) luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane);
  6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms);
  7) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid;
  8) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust.

  (5) Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandab põhikool kooli õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus.

  (6) Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab põhikool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja mõistestikku.

§ 6.   Õppekeskkond

  (1) Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad. Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab põhihariduse alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.

  (2) Põhikool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele.

  (3) Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:
  1) osaleb kogu koolipere;
  2) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
  3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdselt, austades nende eneseväärikust ning isikupära;
[RT I, 29.08.2014, 18 - jõust. 01.09.2014]
  4) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
  5) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;
  6) välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;
  7) ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
  8) luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
  9) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;
  10) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
  11) korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
  12) korraldatakse koolielu, lähtudes rahvusliku, rassilise, soolise ja muudel alustel võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest.
[RT I, 29.08.2014, 18 - jõust. 01.09.2014]

  (4) Füüsilist keskkonda kujundades jälgib põhikool, et:
  1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;
  2) õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;
  3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
  4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
  5) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;
  6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.

  (5) Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas

Kunst

 

2.1.1. Õppeaine kirjeldus

 

Kunsti  õppeaine  roll  on  innustada  õppijat  avastama  ja  kasutama  oma  võimeid  (sh  seni 

avaldumata  võimeid)  kunsti  ja  visuaalkultuuri  loojana  ning  sellega  suhestujana, 

 

seega  ka 

kultuurikandjana

.  Kunsti  õppeaine  tugineb  ülesehitu

selt 

visuaalkultuurile 

ning 

arendab 

visuaalset  kirjaoskust, mis  on tänapäeva  maailmas  edukaks  toimetulekuks  tähtis  igaühele.

 

Kunst toetab õppija loovust ja isiksuseomadusi, mis annavad eeldused mis tahes inimtegevuse 

valdkonnas probleeme uut viisi lahendad

a, jõuda originaalsete, kasulike, eetiliste ja vähemalt 

looja jaoks soovitud tulemusteni.

 

Õppeaine lähtealused on

 

1) maailma kunsti ja visuaalkultuuri laiahaardeline käsitlemine. Visuaalselt tajutav inimese 

loodud  ja  mõtestatud  keskkond  (visuaalkultuur) 

 

hõ

lmab 

 

kujutisi,  tekste,  esemeid,  ehitisi, 

Täiendatud 01.08.2022

 

 

6

 

 

ruumisuhteid jms ning

 

nende erinevaid ja muutuvaid tähendusvälju

. Visuaalkultuur sisaldab nii 

tahtlikke ja kavandatud artefakte (nt kunstiteosed, graafiline disain, reklaam, fotograafia, mood 

jne) kui ka juhuslikke 

 

ja plaanimata visuaalseid märke ning kooslusi (nt tänaval või meedias 

kõrvuti sattunud reklaamid, kasutatud tüpograafia, muruplatsi niitmine ja sissetallatud teerada, 

aja 

jooksul 

kujunenud 

kodusisustus 

jne). 

Visuaalkultuuris 

on 

teadlik 

toimimine 

seotud 

suh

tlusega, erinevate sõnumite ja tähenduste loomise, säilitamise, muutmise ja edastamisega; 

nii  esteetiliselt  mitmekesise  keskkonna  kui  ka  emotsionaalse  ja  intellektuaalse  keskkonna 

loomisega ning majanduse toimimise ja majanduslike väärtuste loomisega. Kuns

tipädevuse 

omandamist  toetab  maailma  kunsti  ja  visuaalkultuuri  käsitlemine  nii  nüüdisaegses  kui  ka 

ajaloolises kontekstis;

 

2) kunsti vormide ja tähenduste pidev muutumine, eksperimentaalsus ja areng, mis võivad 

ühiskonda  ka  proovile  panna.  Kunstis  kui  visu

aalkultuuri 

kitsamas 

osas 

luuakse 

uut 

inimkogemust, väljendust ja tähendusi teadlikumalt ning sihipärasemalt, suhestudes valdkonna 

eripäraga, otsinguliselt ja eksperimenteerivalt. 

Kunsti pidev uuenemine peegeldab muutusi nii 

teadustes kui ka ühiskonnas, vä

ärtustes ja hoiakutes. Kunst tohib võtta endale fantaasia, moraali 

ja ühiskondlike kokkulepete piire kompava ning nihutava rolli, et mõtestada ja arutleda, ka 

katsetada erinevaid ettekujutusi ja võimalikkusi;

 

3) õpetaja on aktiivne kunstiga suhestuja, kes 

toetab õpilasi kultuuri muutuvas mitmekesisuses. 

Täpsema õpisisu valib õpetaja, 

kes juhib õpet ja õpikeskkonna loomist

. Õpetaja enda hoiakud, 

avatus  ja  sallivus,  mitmetähenduslikkuse  ja  muutlikkuse  taluvus,  aktiivses  dialoogis  ja 

mõtestatuses olemine vana 

ja uue kunstiga on äärmiselt olulised. Kunstiaine ise on samuti 

seotud  pidevate  muutustega 

 

–

 

 

uue  kunstiloomega,  uute  avastustega  kunstiajaloos,  seniste 

väärtuste  ümberhindamisega  ühiskonnas,  uute  väärtuste  leidmise  ja  loomisega.  Kunsti 

õppeainet on võimali

k üles ehitada eri kunstikäsitlustele tuginedes. Valdkonnast saab ehedama 

pildi, kui õppijad ja õpetaja võivad mõtiskleda mitme kunstikontseptsiooni üle ning teadvustada 

kunsti  loomise  ja  hindamise  eri  aluseid  (nt  funktsionaalne,  realistlik,  idealistlik,  e

stetistlik, 

kontseptuaalne, pragmaatiline, institutsionaalne jne);

 

4) kunsti õppeaines on võrdselt oluline nii kunstikogemus kui ka õppimiskogemus. Sageli on 

teosest kui lõpptulemusest tähtsam loominguline ja otsinguline tee, tagasiside ja refleksioon, 

üld

pädevuste  kujundamine,  motivatsiooni  leidmisele  ja  hoidmisele  suunatud  tegevused. 

Koolikunstis on vaja väärtustada õppija isikliku tasandi loomet, avastusi, pingutust ja sõnumit, 

sest õppijale endale tähtis tegevus loob talle just nimelt tähendusliku kunst

ikogemuse ka siis, 

kui lõpptulemus ei ole originaalne või sisukas laiemas kunsti ja visuaalkultuuri kontekstis. 

Juhul 

kui lõpptulemus visuaalkultuuri

-

,  disaini

-

 

 

või kunstiteosena on õppes oluline, peab õpetaja 

kvalitatiivse 

muutuse 

teket 

valmi

vas 

teoses 

te

advustama  ja  toetama  eesmärkide  ning 

hindamiskriteeriumide sõnastamisega.

 

 

Kunsti osaoskused võimaldavad kunsti õpetamist mitmekülgselt käsitleda ja jälgivad disaini 

tsüklilist loogikat, mis on maailmas järjest laiemalt käibel nii kunstiteoste, toodete, pr

otsesside 

kui ka uuringute kavandamisel. Kunsti osaoskused on

 

1) väljaselgitamine, teadmine, mõistmine (kuulamine, vaatamine, lugemine, info otsimine, 

kirjeldamine, sõnastamine, valimine, uurimine);

 

2) 

plaanimine 

ja 

ideede 

arendamine 

(ideede 

genereerimine,

 

visandamine, 

katsetamine, 

organiseerimine, protsessi plaanimine, koostamine, leiutamine);

 

3)  loomine  (eesmärgipärane  väljendus

-

 

ja  töövahendite  rakendamine,  viimistlemine, 

toimetamine, täiendamine, esitlemine);

 

4) refleksioon, analüüs ja kriitika (uurimin

e, tõlgendamine, retsenseerimine, tagasisidestamine, 

arutlemine, väärtushinnangute arendamine ja andmine).

 

 

Täiendatud 01.08.2022

 

 

7

 

 

Õpitulemuste  sõnastamise  puhul  on  arvestatud,  et  õpetaja  saaks 

 

koostöös  õpilastega 

 

ise 

otsustada, mis õppeülesannete ja teemade 

käsitlemisega õpitulemusi saavutada, pidades silmas 

õpilaste vajadusi ja muutusi kunstimaailmas. Põhikooli õpitulemustes on rõhk teadmisel ja 

mõistmisel ning sihipärasel kunstilisel tegevusel: idee arendamine ja parima võimaliku lahendi 

leidmine  oma  ideele

. Disainiga seotud õpitulemused võrdsustatakse ainekavas plaanimise ja 

idee arendamisega nii, nagu see on kujunenud nüüdisaja praktikas.

oidmist ning õpilaste kujunemist aktiivseiks ja 

iseseisvaiks õppijaiks ning loovaiks ja kriitiliselt mõtlevaiks ühiskonnaliikmeiks,kes suudavad 

teha valikuid ja vastutada oma õppimise eest.

 

Õpet  kavandades  ja  korraldades  lähtutakse  õppekava  üldpädevustest,  kooli  väärtustest, kooliastme lõpuks taotletavatest teadmistest, oskustest ja hoiakutest ning õpitulemustest ja kooli õppekavas sätestatud õppesisust, kooliastmete õppe ja kasvatuse rõhuasetustest ning 

läbivate teemade ja lõimingu rakendamise põhimõtetest.

 

Põhikoolis õpet kavandades ja korraldades teevad õpetajad koostööd, seejuures

 

1) arvestatakse õpilaste eelteadmisi, huvisid, individuaalset eripära ja 

isikupäraseid erivõimeid, 

kasutatakse diferentseeritud ja sobivat pingutust nõudvaid ülesandeid, mille sisu ja raskusaste 

toetavad  individualiseeritud  ja  õpilasele  tähenduslikku  käsitlust,  reageeritakse  õpi- ja 

eluraskustele ning pakutakse õpiabi ja tuge õ

pivalikutes;

 

2) võetakse arvesse kohalikku eripära ning muutusi ühiskonnas, kunsti ja muusika uusimaid 

käsitlusi, rakendatakse didaktika nüüdisaegseid käsitlusi;

 

3) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta 

jooksu

l ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhkuseks ja huvitegevuseks;

 

4) võimaldatakse õpet nii iseseisvalt kui ka koos teistega, kujundatakse õpiharjumusi ja 

-oskusi ning suunatakse tegema valikuid;

 

5)  kaasatakse  õpilasi  õppe  kavandamisse,  võetakse  aega  eesmärkide  ja  taotletavate õpitulemuste saavutamise viiside ja hindamiskriteeriumide läbiarutamiseks ning refleksiooniks;

 

6) kavandatakse piisavalt aega terviklike õppeühikute, mitmeid osaoskusi arendavate ning 

õppijate jaoks tähenduslike tulemusteni viivate õ

ppeülesannete täitmiseks;

 

7) rakendatakse uurivat õpet, kasutatakse mitmekesiseid ja kombineeritud õppemeetodeid ning 

aktiivsust, loovust, koostööd ja tagasisidet soodustavaid tegevusi;

 

8) rakendatakse nii traditsioonilisi kui ka nüüdisaegseid info

- ja kommunikatsioonitehnoloogial 

põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;

 

9)  kasutatakse  mitmekesist  õpikeskkonda:  loodus

-ja linnakeskkond, arvuti-ja multimeediaklass, virtuaalkeskkond jne, käiakse õppekäikudel, kontsertidel, teatrites, näitustel, muuseumides, stuudiotes, muusikakoolides, looduses, raamatukogudes jm;

 

10)  võimaldatakse  siduda  õpet  koolivälise  eluga,  et  kogu  ainekäsitlus  oleks  võimalikult 

elulähedane, õpilasele eakohane ja tähenduslik; seostatakse õppesisu näidetega nii Eesti kui ka maailma kunstist ja rahvakultuurist.

 

  Esimese kooliastme lõpus õpilane:
  1) peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
  2) tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
  3) teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
  4) oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;
  5) suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada;
  6) mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;
  7) arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades;
  8) käitub loodust hoidvalt;
  9) oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
  10) oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid;
  11) austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
  12) oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest;
  13) hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;
  14) oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda;
  15) teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda, ning on valmis seda tegema.

§ 8.   Õppe ja kasvatuse rõhuasetused I kooliastmes

  (1) Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad, seetõttu diferentseeritakse õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega. Esimeses kooliastmes keskendutakse:
  1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
  2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
  3) õpiharjumuse ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
  4) eneseväljendusoskuse ja -julguse kujunemisele;
  5) põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
  6) õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

  (2) Õpetaja olulisim ülesanne on toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni.

  (3) Õppetöö korraldamise alus võib esimeses kooliastmes olla üldõpetuslik tööviis. Sõltuvalt õpilaste ettevalmistusest võib kasutada ka aineõpetuslikku tööviisi või üld- ja aineõppe kombineeritud varianti.

  Teise kooliastme lõpus õpilane:
  1) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
  2) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;
  3) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;
  4) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
  5) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
  6) oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
  7) tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;
  8) on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
  9) väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;
  10) oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;
  11) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;
  12) tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
  13) väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
  14) väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
  15) on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.

§ 10.   Õppe ja kasvatuse rõhuasetused II kooliastmes

  (1) Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Õppetöös on oluline äratada ja säilitada õpilaste huvi õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu. Teises kooliastmes keskendutakse:
  1) õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;
  2) huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
  3) õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele;
  4) õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.

  (2) Õpetuses rakendatakse mitmekesiseid tööviise ja ülesandeid, mis võimaldavad murdeikka jõudvatel õpilastel teha iseseisvaid valikuid ja seostada õpitut praktilise eluga ning aitavad toime tulla õpilaste individuaalselt erineva arenguga, nende muutuvate suhete ja tegutsemisega uutes rollides

 

1) kirjeldab visuaalseid pilte, 

jooniseid ja sümboleid oma 

kogemuse piires;

 

2) teab kujutiste kasutamise 

ja jagamise head tava;

 

3) kavandab lihtsamaid 

ülesandeid disainis ja 

loomes kestlikult;

 

4) teeb kahe

-

 

ja 

kolmemõõtmelisi töid 

spontaanselt ning

 

kavandades, kasutades eri 

tehnika

-

 

ja töövõtteid;

 

5) kirjeldab lühidalt enda 

tööd ja tulemust.

  Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:
  1) tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
  2) tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;
  3) on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
  4) on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
  5) suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
  6) valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;
  7) suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;
  8) mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
  9) oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
  10) suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada;
  11) on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
  12) suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist;
  13) väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;
  14) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.

§ 12.   Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes

  Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Kolmandas kooliastmes keskendutakse:
  1) õpimotivatsiooni hoidmisele;
  2) õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
  3) erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;
  4) pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
  5) õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
  6) õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.

ja muusika vastu.

 Hindamise aluseks on põhikooli riikliku õppekava üldosas sätestatu, kunsti ja muusika ainekavas esitatud õpitulemused ning kooli kehtestatud hindamisjuhised. Hindamise 

nõuded  ja  korraldus,  sh  mittenumbrilise  hindamise  kasutus  ja  kooliõppekava  väliselt,  sh mitteformaalhariduses  omandatud  teadmiste  ja  oskuste  arvestamine  täpsustatakse  kooli õppekavas.

 

Hindamise  käigus  saavad  õpilased  mitmekülgset  tagasisidet  oma  töökultuuri  ja  töö  ning 

individuaalse  arengu  kohta,  millega  toetatakse  nende kujunemist  positiivse  minapildi  ja adekvaatse  enesehinnanguga  ennastjuhtivaiks  õppijaiks. 

Hindamisega luuakse  õpilastele 

võimalusi õppe vältel oma edusamme esile tuua, julgustades neid enda tugevaid külgi kasutama ja uusi oskusi arendama. Õpilastele võimaldatakse eri viise eneseanalüüsiks ja kaaslastelt tagasiside  saamiseks  ning  selle  aktseptimiseks. 

 

Õpetaja saab  hindamise  kaudu  teavet  oma 

õpetamise tulemuslikkuse kohta ning sisendit nii õppe kui ka iseenda pädevuste arendamiseks.
Alates esimesest kooliastmest kaasatakse õpilane nii oma tööd hindama kui ka kaasõpilastele 

tagasisidet andma. 

Kunstiainetes  väärtustatakse  harjutamist.  Õpitulemuste  saavutamise  toetamise  kõrval 

keskendutakse kujundava hindamise vältel järgmistele aspektidele:

1)  loovuse  arengu  toetamine  (probleemide  märkamine,  mõtete  voolavus  ja  paindlikkus, 

originaalsus, 

probleemilahendamisoskused, refleksioon);

 

2) huvi ja nii õppest kui ka kunsti

- ja kultuurielust aktiivse osavõtu toetamine;

 

3) isikliku sideme loomine ainega ja isikupärase väljenduslaadi otsimine;

 

4) sallivuse areng ja silmaringi avardumine.

Kokkuvõtvalt hinnatakse üldjuhul õppeperioodi või mahuka õppeteema lõpul, lähtudes õppest 

kui  tervikust  ja  taotletavatest  õpitulemustest,  seejuures  arvestatakse,  et  hinnetel  võib  olla sõltuvalt töö mahust erinev kaal. Hindamiskriteeriumid loob õpetaja õpilasi  kaasates  kooli kehtestatud hindamisjuhiste põhjal.

 

 

 

1) tõlgendab visuaalseid 

kujutisi oma kogemuse ja 

õpitu piires;

 

2) teab autorsuse üldisi 

põhimõtteid;

 

3) kasutab õpetaja 

juhendamisel osalist 

disainimis

t probleemi 

lahendamiseks kestlikult;

 

4) loob omanäolisust 

taotledes kahe

-

, kolme

-

 

ja 

neljamõõtmelisi kunstitöid 

nii spontaanselt kui ka 

uurides ja kavandades, 

kasutades ning põhjendades 

eri tehnikavõtteid ja 

kompositsiooni;

 

5) analüüsib oma teost ja 

tööd;

 

6) arutleb loodu üle, 

seostades loomingut oma 

kogemuse piires teiste 

eluvaldkondadega.

 

1) analüüsib õpetaja abiga 

enne kasutamist visuaalseid 

kujutisi, jooniseid, skeeme ja 

sümboleid;

 

2) käitub füüsilistes ja 

digitaalsetes 

kultuurikeskkondades 

enamasti turvaliselt, arvestab 

visuaalseid kujutisi luues ja 

kasutades autorsust;

 

3) rakendab õpetaja abiga 

uurimismeetodeid 

teoreetiliste, kunstitööde või 

disainiobjektide loomisel;

 

4) katsetab, julgeb eksida ja 

töö käigus langetada o

tsuseid 

õpetaja abiga; 

 

5) loob omanäolisust 

taotledes kahe

-

, kolme

-

 

ja 

neljamõõtmelisi kunstitöid ja 

väljapanekuid, uurides ning 

teadlikult kavandades, 

valides ja rakendades 

protsessi käigus sihipäraselt 

materjale, tehnika

-

 

ja 

töövõtteid ning 

kompositsioo

ni põhimõtteid;

 

6) analüüsib õpetaja toel 

loodut ja arutleb loodu (nii 

kunsti kui ka visuaalsete 

objektide) üle, seostades 

kunste ja kunsti teiste 

valdkondadega ning 

ühiskonna muutustega 

üldisemalt.

õppekeskkond, mis  rajaneb  usalduslikel  suhetel,  sõbralikkusel  ja  heatahtlikkusel  ning  kus märgatakse ja tunnustatakse õpilase pingutusi ja õpiedu.

Kunsti õpetamiseks on vaja:

 

1) iseseisvaks ja rühmatööks vajalikku pinda eri formaadis tööde, ka suure formaadiga tööde 

tegemiseks;

 

2) 500 -luksise  päevavalgusspektriga  valgustust  tööpinnal  ning  käte  ja  töövahendite 

puhastamise võimalust;

 

3) reguleeritava kõrgusega molberteid või laudu koos joonistusalustega ning tööde kuivatamise, 

hoiustamise ja eksponeerimise võimalust;

 

4) kunstiraamatuid, ajakirju ja teatmeteoseid;

 

5) videoprojektori, foto-ja videokaamerate, arvutite, skanneri ja printeri kasutamise võimalust ning internetiühendust.

 

kirjeldamine, sõnastamine, valimine, uurimine)