<?xml version="1.0"?>
<rss version="2.0">
   <channel>
      <title>Ajalugu by </title>
      <link>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim</link>
      <description>Eren, Grethen, Lisanna-Grett, Sten-Rasmus</description>
      <language>en-us</language>
      <pubDate>2019-03-19 11:47:06 UTC</pubDate>
      <lastBuildDate>2023-06-18 20:43:08 UTC</lastBuildDate>
      <webMaster>hello@padlet.com</webMaster>
      <image>
         <url></url>
      </image>
      <item>
         <title></title>
         <author>erenjaanus</author>
         <link>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/342791213</link>
         <description><![CDATA[<ul><li>Roomlastel kehtis ülemvõimupoliitika ,,jaga ja valitse", st iga võidetud rahvaga sõlmiti eraldi kokkulepe, mitte ei surutud peale ühesuguseid alistumistingimusi</li><li>Nad ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, kõik roomapärane levis ainult nii palju kui provintsielanikud seda ise omaks võtsid</li><li>Jõukad ja suursugused provintslased tunnistasid meeleldi Rooma ülemvõimu</li><li>Itaalias olid enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased - nad pidid andma oma sõjajõud Rooma käsutusse ja loovutama osa maast, aga ei pidanud makse maksma ega muid kohustusi kandma</li><li>Rooma kodanikud olid pikka aega Itaalia elanike seas selges vähemuses</li><li>Järjest enam linnu sai munitsiipiumi staatuse: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid kohaliku omavalitsuse (vabariigi lõpuperioodil kuulutati kõik keisririigi vabad mehed Rooma kodanikeks)</li><li>Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid (kogu maa oli Rooma riigi omand ja selle eest tuli tasuda maksu)</li><li>Keisririigi ajal said provintsid Rooma võimust selget kasu, sest Rooma riik tagasi siserahu ja pakkus kaitset välisvaenlaste eest</li><li>Õiguslik erinevus Itaalia ja provintside vahel kadus, mille tõttu puudus provintsielanikel huvi Roomast lahku lüüa ja riik püsis pikka aega väga stabiilsena</li><li>IDAPROVINTSID - (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) olid juba enne Rooma vallutusi kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad ning püsisid sellistena</li><li>LÄÄNEPROVINTSID - (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia) olid enne roomlaste vallutamist alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis, v.a. Põhja-Aafrika. Teised muutusid jõukateks Rooma võimu all</li></ul><div><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-03-19 11:52:53 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/342791213</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>grethentorm</author>
         <link>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/342793947</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="https://padlet-uploads.storage.googleapis.com/221213665/864e4d44a18d88f9064736e7170cad81/98D2C1A5_185E_4778_A783_76C79D2A8F01.jpeg" />
         <pubDate>2019-03-19 12:00:25 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/342793947</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>grethentorm</author>
         <link>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/342796861</link>
         <description><![CDATA[<ul><li>Enamik Rooma riigi elanikest olid talupojad. Nende sead oli nii maaomanikke kui ka rentnikke.</li><li>Latifundium - suurmaavaldus Vana-Roomas.</li><li>Rooma impeeriumis olid kõrgelt arenenud linnad. Linnad olid seal nii majandus-, kultuuri kui ka poliitilised keskused.</li></ul><div><br></div><div><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-03-19 12:07:06 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/342796861</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>lisanna_grett</author>
         <link>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/342798548</link>
         <description><![CDATA[<div>KEISIRIIGI KUJUNEMINE JA VALITSEMINE<br>• Roomast sai kogu Vahemere ümbrust hõlmav suurrik<br>• Edukad väepealikud, kes võisid Rooma vastu minna, tekkisid kodusõjad<br>• Aastal 30eKr kehtestas Augustus ainuvõimu, Roomas algas keisririigi ajajärk<br>• Riigikorraldus oli alguses pealtnäha endine<br>• Loobuti  rahvakoosolekute kokkukutsumisest<br>• Riigi valitsemine koondus keisri kätte<br>• Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid<br>• Senaatorite ja kogu kodanikkonna arv kasvas ühe enam<br>• Kodakondsust jagati nii üksikisikutele kui ka tervetele linnadele<br>• Kodakondsusel polnud Rooma riigis enam tähtsust<br>• Itaalia järk-järgult minetas oma eesõigusliku positsiooni</div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-03-19 12:11:08 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/342798548</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>grethentorm</author>
         <link>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/342799473</link>
         <description><![CDATA[<ul><li><strong>Senaatoriseisus </strong>- moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad.</li><li><strong>Ratsanikuseisus </strong>- kuulusid rikkad ja mõjukad roomlased, kes jäid väljaspoole senaatoriseisust.</li><li><strong>Lihtrahvas </strong>-  moodustasid linnade käsitöölased ja maal elavad põlluharijad: väikemaaomanikud ja rentnikud.</li><li><strong>Proletaarid </strong>- varatud linnaelanikud.</li></ul>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-03-19 12:13:08 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/342799473</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Orjad ja vabakslastud</title>
         <author>grethentorm</author>
         <link>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/342802969</link>
         <description><![CDATA[<ul><li>Roomas oli orjanduslik ühiskond.</li><li>Orjad olid eri rahvustest ja eri ühiskonnakohtidest, nende seas oli nii kõrgelt haritud kreeklasi kui ka tsiviliseerimata barbareid.</li><li>Rikaste majapidamises olid orjad tihti heal positsioonil, vahel oli juhtumeid kui orjad ja peremehed sõbrunesid.</li><li>Orje lasti sageli vabaks, mõned orjad ostsid end vabaks, mõned lasti lahti tänutäheks või lihtsalt heast südamest.</li><li>Paljudest vabakslastud orjadest said mõjukad ja rikkad inimesed, kuna nad tegid palju tööd.</li></ul>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-03-19 12:21:29 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/342802969</guid>
      </item>
      <item>
         <title></title>
         <author>koortsten</author>
         <link>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/342804091</link>
         <description><![CDATA[<div>• Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik. Laevastiku ja sõjatehnika osas võtsid roomlased hellenistlike riikide tehnika ja kuju.<br><br>• Roomlased olid oma aja parimad kindluse piirajad, Katapultidest kuni nooleheitemasinateni, piiramistornid  millest sõjamehed said müüri pealt rünnata.<br><br>• Sõjaväed oli jaotatud leegionitesse, leegionid olid tugevuse järjekorras kuni keisri valverühmani.<br>Leegionitel on omad ründe taktikad, näiteks kilpkonn, kus aarmised panevad oma kilbid äärde, eesmised panevad ette ja keskmised panevad ülesse, et neid noolesajuga maha ei võeta.<br><br>• Rooma riik toimis seaduslikul alusel. Seadused määras kindlaks riigikord ja kohtupidamised.<br>Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadusest. Keisririigi ajal hakati esile tooma silmapaistvaid seaduseandjaid ehk juriste.<br>Rooma seadustest lähtuti Euroopas laiaringselt ning paljud sõnastatud põhimõtted kestavad kuni tänaseni.<br><br></div>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-03-19 12:23:54 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/342804091</guid>
      </item>
      <item>
         <title>Perekonnad Roomas</title>
         <author>grethentorm</author>
         <link>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/342806584</link>
         <description><![CDATA[<ul><li>Traditsiooniliselt olid Rooma perekonnad patriarhaalsed.</li><li><strong>Patriarhaalne </strong>- isa valitsuse alune, võim kuulub meestele.</li><li>Vabariigi ajal oli pereisal õigus pereliikmeid surma mõista.</li><li>Poliitilisi õigusi naistel polnud, naistele sõlmiti abielu isa poolt ning tähtsaim oli naise truudus mehele.</li><li>Mehe eestkoste alt vabandenud naised käsutasid oma vara ise ning võisid oma soovi kohaselt abielu sõlmida.</li></ul>]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-03-19 12:28:24 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/342806584</guid>
      </item>
      <item>
         <title>ITAALIA JA PROVINTSID</title>
         <author>erenjaanus</author>
         <link>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/343642765</link>
         <description><![CDATA[]]></description>
         <enclosure url="" />
         <pubDate>2019-03-21 06:56:17 UTC</pubDate>
         <guid>https://padlet.com/grethentorm/1nb62gwu7tim/wish/343642765</guid>
      </item>
   </channel>
</rss>
