•   Eesti laps kasvas endist viisi laiendatud perekonnas, kus teda hoidsid-kasvatasid vanemad ning vanavanemad oma töödetegemiste kõrvalt 

• Nemad osalesid tööelus pisikesest peale ja kogusid tarkust kõigest, mis nende ümber toimus

 •  laps ei peaks kunagi saama süüa, juua ega magada küllastumiseni 

 lapset, tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest


Oluliselt muutus kasvatus ja suhtumine lapsesse. Kui keskajal oli lapse elu kulge- nud koos täiskasvanutega – ta nägi ja kuu- lis kõike, mis elus toimus, ja omandas nii ühiskonna tõekspidamised –, siis uusajal hakati kõrgkihtides lapsi eraldama täis- kasvanute elusfäärist lastetuppa. Ent laste- toaski püüti lapses arendada mitmeid voo- rusi, nagu usklikkust, autunnet, enese- kontrolli ja töökust. Vanemaid hoiatati endiselt liigse leebuse eest – distsipliin kodus pidi olema karm. Rõhutati isegi, et laps ei peaks kunagi saama süüa, juua ega magada küllastumiseni.

Eesti laps kasvas endist viisi laiendatud perekonnas, kus teda hoidsid-kasvatasid vanemad ning vanavanemad oma tööde- tegemiste kõrvalt. Nii oli see mujalgi, et vaesemate linnakodanike ja talurahva lapsi uus suund kasvatuses esialgu ei puuduta- nud. 

  •  Abielus hakati nägema jumala kingitust, taevaliku armastuse kooli ja pelgupaika kõlvatuse eest

 • seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha, 

kuna on jumala poolt antud, ja peab seega 

olema abikaasadele naudinguks. 

•   XVI–XVIII sajandit ongi nimetatud inimliku pesematuse perioodiks. Arvati, et pese mine, eriti laste pesemine, on tervisele kahjulik 

 • Järk-järgult hakati jälgima ka kõnepruuki ja kontrollima oma väljendusviisi. Tekkis arusaam, et on sõnu ja väljendeid, mida kasutada ei sobi 

Martin Luther

 nõudis vaimulike tsölibaadi kaotamist, soovitas abielluda.

Johann Calvin (1509–1564) avaldas veel positiivsemaid mõtteid abielu kohta, väi- tes, et seksuaalsuhe on väärtuslik ja püha, kuna on jumala poolt antud, ja peab seega olema abikaasadele naudinguks.

Abielu tähtsuse tõusuga hakati üha enam väärtustama ka perekonda, vallali- sust peeti vääraks. Perekonnamoraal tu- gevnes ja protestantlikes maades kujunes naisetüüp, keda iseloomustas nn kolm K’d (sks Kinder-Kirche-Küche* – lapsed-kirik- köök). Sellisesse ellu ei kuulunud seksuaal- sed ihad, naises hakati järjest enam näge- ma aseksuaalset* ehk sootut olendit.

gevnes ja kujunes naistetuup, keda iseloomustas nn kolm "K"-d (Kinder, Kirche, Kuche)

teostada end töös ja jõuda edasi ametis