Riigid ja nende suhted on kujunenud konfliktide ja muutuste tulemustel by Roosi Kõiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8 en-us 2025-02-14 07:51:33 UTC 2025-04-28 19:47:06 UTC hello@padlet.com https://padlet.net/icons/png/1f4d3.png Riigi teke roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3328584202 Frangi riik tekkis Gallias elanud germaani rahvusest hõimudest, kes haarasid võimu Rooma riigi langedes enda kätte. Frangi riigi lõi Clodovech, vaid 16-aastaselt kuningaks saanud võimukas mees. Ta kasutas ära ristiusku ja selle levitamisega saadavat Rooma paavsti soosingut.

Dünastiad:

Merovingid - Clodovechi trooniahned järeltulijad, kellele kuningas pärandas Lääne-Euroopa võimsama riigi. Pidasid palju kodusõdu.

Karolingid - Merovingide võimu nõrgenedes kodusõdade tõttu haarasid nende paleeülemad ehk majordoomused võimu enda kätte. Neist võimsaim oli Karl Martell, kelle poeg Pippin Lühike pani aluse Karolingide dünastiale Merovingid troonilt kõrvaldades.

]]> 2025-02-14 07:58:12 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3328584202 Silmapaistvad valitsejad roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3328595094 Clodovech - võimukas valitseja, kes suutis terve Frangi riigi endale allutada

Karl Mantell - 732. a tõkestas moslemite sissetungi Galliasse.

Pippin Lühike - paneb aluse Karolingide dünastiale ning sõlmis liidu Rooma paavstiga (tekkis kirikuriik).

Karl Suur - tema valitsemisajal saavutas Frangi riik suurima ulatuse

]]> 2025-02-14 08:09:11 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3328595094 Frangi riigi saatus roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3333155100 Frangi riik jagunes Karl Suure järeltulijate tülide pärast kolmeks eraldiseisvaks osaks, mis aja möödudes üksteisest võõrandusid. Ühtsust vähendas veelgi keelebarjäär riikide vahel (Lääne-Frangi riik- vanaprantsuse keel, Ida-Frangi riik- vanasaksa keel). Frangi riigi lagundasid arvukad sissetungid normannide, saratseenide ja ungarlaste poolt, kes suutsid hävitustöid korraldada Karl Suure järeltulijate maadejagamise ajal tekkinud ebakindluse tõttu.

]]> 2025-02-18 18:21:22 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3333155100 Frangi riik Karl Suure valitsusajal roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3334851703 2025-02-19 20:28:44 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3334851703 Karl Suur roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3334854661 2025-02-19 20:32:25 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3334854661 Kasutatud allikad roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3334856262 https://et.wikipedia.org/wiki/Frangi_riik 18.02.2025


  1. klassi ajalooõpik II osa

]]> 2025-02-19 20:34:06 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3334856262 Teemakohased mõisted roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3334857695 Impeerium - keisririik; suurriik, kuhu kuulub palju rahvaid.

Krahv - piirkondlik asevalitseja, kelle nimetas kuningas; hiljem muutus aadlitiitliks

Hertsog - hertsogkonna päritava võimuga võimuga valitseja

]]> 2025-02-19 20:35:31 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3334857695 Riigi teke roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3363304437 Rooma keisririigi ainuvalitsejaks sai aastal 324 keiser Constantinus Suur, kes tõi pealinna Roomast üle Byzantioni, mis nimetati ümber Konstantinoopoliks. Keiser Constantinus Suur toetas ristiusku. Rooma impeerium jagati kaheks keiser Theodosius Suure poolt aastal 395.

]]> 2025-03-12 18:54:45 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3363304437 Bütsantsi saatus roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3363420676 Bütsantsi allakäik algas 11. sajandil türklaste-seldžukkide sissetungiga, kes vallutasid Jeruusalemma. Keisri palutud abi Lääne-Euroopast ei tulnud ja paavsti korraldusel hakkasid Euroopa rüütlid iseseisvalt moslemitega võitlema. 1204. aastal vallutasid ja rüüstasid ristisõdalased Konstantinoopoli. Türklaste kätte langes Konstantinoopol aastal 1453 ja Bütsantsi ajalugu lõppes.

]]> 2025-03-12 20:46:35 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3363420676 Silmapaistvad valitsejad roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3363421060 Justianus I (valitses aastatel 527–565) - tal õnnestus lühiajaliselt taastada Rooma impeeriumi muistne hiilgus. Lasi rajada kuulsaid ehitisi nt Hagia Sophia katedraal

Herakleios I (valitses aastatel 610–641)- viis läbi sõjaväe ja haldusreformid ning muutis riigikeele ladina keelest kreeka keeleks

]]> 2025-03-12 20:47:03 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3363421060 Riigi teke https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3377653978 Legendi järgi oli Vana-Vene riigis probleeme valitseja valimisega ja appi kutsuti kolm venda Skandinaaviast. Kaks vendadest surid peagi ja kõik võim koondus Rjuriku kätte. Temast sai esimene Vana-Vene vürst.

]]> 2025-03-22 18:44:15 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3377653978 Vana-Vene riigi saatus https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3377654201 Riik ei olnud ühtne tervik ja selle asemel koosnes väikesest vürstkondadest, mille valitsejateks olid Rjurikute suguvõsa liikmed. Nad olid suhteliselt iseseisvad ja ei allunud eriti Kiievi suurvürstile. Toimusid sõjad ja vürstid ei olnud väga võimukad. Kiiev vallutati aastal 1169 Vladimiri-Suzdali vürsti poolt, kes rüüstas endise pealinna korralikult. Mongolite vallutused lagundasid Vana-Vene riigi lõplikult 13. sajandi esimeses pooles.

]]> 2025-03-22 18:44:59 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3377654201 Silmapaistvad valitsejad https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3377656104 Rjurik - legendi järgi esimene Vana-Vene vürst, kes tuli Skandinaaviast appi riiki valitsema

Vladimir Püha - suurvürst, kes võttis 988. aastal ametlikult vastu ristiusu

Jaroslav Tark - suurvürst, kes tugevdas oma võimu, rajas riigi kaitseks kindlusi, korrastas seadusandlust ja soodustas kohaliku kultuuri arengut

Vürstinna Olga - ainus teadaolev naisvalitseja Vana-Vene riigis

]]> 2025-03-22 18:50:00 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3377656104 Vana-Vene riigi kaart 1054-1132 https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3377657274 2025-03-22 18:53:51 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3377657274 Allikad https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3377657669 https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/db/Principalities_of_Kievan_Rus%27_%281054-1132%29.jpg


  1. klassi ajalooõpik II osa

]]> 2025-03-22 18:55:08 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3377657669 Mõisted https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3377659857 Varjaagid - tänapäeva Venemaa aladel ja Bütsantsis tegutsenud viikingid

Rus - Vana-Vene riigi nimi Skandinaavia allikates; vahel nimetati varjaage ka russideks, seega andsid nemad nime Vana-Vene riigile kui ka hilisemale Venemaale (Russland, Russide maa)

Tšuudid - osa läänemeresoome rahvaid, sh eestlased Vana-Vene allikates

Bojaar - Vana-Vene ülik, habe oli neile väga tähtis

Veetše - rahvakoosolek Vana-Vene linnas

Družiina - Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond

]]> 2025-03-22 19:02:50 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3377659857 Pilt Vladimir Pühast https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3377660713 2025-03-22 19:05:21 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3377660713 Riigi teke roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3379172452 Viikingite aeg algas umbes aastal 800, kuid viimaste aastate leiud (Salme leid) tõestavad, et see aeg algas varem, umbes 750.

]]> 2025-03-24 08:41:21 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3379172452 Viikingite saatus roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3379172989 Viikingid kristianiseeriti, riigid tugevnesid ja röövretked lõppesid. Nad sulandusid Euroopa keskaja ühiskonda.

]]> 2025-03-24 08:41:32 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3379172989 Silmapaistvad kuningad roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3379173320 Ragnar Lothbrok - legendaarne viikingihõimude kuningas

Ragnar paistis silma sellega, et ta korraldas palju rüüsteretkesid brittidele ja karolingi impeeriumi vastu.


Rjurik - legendi järgi esimene Vana-Vene vürst, kes tuli Skandinaaviast valitsema (viiking).


]]> 2025-03-24 08:41:47 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3379173320 Mõisted https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3383673509 Viiking - rüüsteretkel olev Skandinaavia sõdalane, tähendab ka lihtsalt viikingiaegset skandinaavlast

Viikingiaeg - Euroopa ajaloo periood (u 800-1050), mida iseloomustavad Skandinaavia sõdalaste sõja- ja kaubaretked

Ting - rahvakoosolek Skandinaavias

Ruunid - viikingite tähestik

Saaga - lugulaul

Skald - lugu laulude koostaja ja ettekandja viikingiühiskonnas

]]> 2025-03-26 18:08:04 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3383673509 Teemakohased mõisted roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3395859355 Basileus - bütsantsi keiser

Õigeusu kirik - Rooma impeeriumi idaosas kujunenud kirik

Patriarh - õigeusu kiriku pea

Kirikulõhe - kiriku jagunemine õigeusu ja katoliku kirikuks


]]> 2025-04-04 09:44:54 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3395859355 Riigi teke roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3395868922 Inglismaa alad kuulusid korduvalt paljudele vallutajatele, nt Taani. Riiki rünnati troonipärimise pärast, sest kuningas Edward Usutunnistajal ei olnud surres lapsi ja uueks kuningaks valiti krahv Harold. Kuid nii norrakad (Harald Hardrada) kui ka normannid (William) arvasid trooni enda oma olevat. Hastingsi lahingu võitis William, hüüdnimega Vallutaja ja ta lõi Inglismaa-Normandia ühisriigi.

]]> 2025-04-04 09:55:15 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3395868922 Inglismaa saatus roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3395870309 Inglismaast arenes välja väärikas Euroopa riik.

]]> 2025-04-04 09:56:50 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3395870309 Ragnar Lothbrok dominicsytt11 https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3395874228 2025-04-04 10:01:00 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3395874228 Rjurik dominicsytt11 https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3395874858 2025-04-04 10:01:36 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3395874858 Bayeux vaip dominicsytt11 https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3395877670 Bayeux vaip on unikaalne ajalooallikas, mis kujutab Inglismaa vallutamist normannide poolt. Vaip on 70 meetrit pikk ja seda säilitatakse Bayeux katedraalis Normandias. Vaibal on kujutatud 70 stseeni mis jutustavad vallutusloo normannide vaatepunktist, alates sellest, kuidas William sai teate, et ta on määratud Inglismaa troonipärijaks.

]]> 2025-04-04 10:04:40 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3395877670 Riigi teke roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417377629 Prantsusmaa riik tekkis abt Hugh Capeti võimuletulekuga, lõi Kapetingide dünastia.


]]> 2025-04-21 07:26:27 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417377629 Allikad roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417378151 https://www.alamy.com/stock-photo/ragnar-lothbrok.html?sortBy=relevant


  1. klassi ajalooõpik II osa

]]> 2025-04-21 07:27:00 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417378151 Allikad roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417383749 https://maailm.postimees.ee/5684648/briti-professor-paljastas-ilmakuulsa-bayeux-vaiba-tiirase-olemuse


https://et.wikipedia.org/wiki/Inglismaa


https://et.wikipedia.org/wiki/Richard_I#:~:text=Richard%20I%20Lõvisüda%20(inglise%20keeles,1199)%20ja%20Poitiers'%20hertsog.


  1. klassi ajalooõpik I osa

]]> 2025-04-21 07:32:17 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417383749 ,,Suur vabaduskiri'' dominicsytt11 https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417385806 ,,Suur vabaduskiri'' ehk Magna Charta. See ürik piiras kuninga tegutsemisruumi, määrates kindlaks aadlike, vaimulike ja linnade õigused. Oluline põhimõte oli see, et kuningas ei tohi alamaid karistada meelevaldselt, vaid ainult kehtivate seaduste alusel. Kaasaegsed nimetasid seda ka rahulepinguks kuninga ja parunite vahel. Kõik on võrdsed jumala ja kohtuniku ees.

Oluline dokument demokraatia ajaloos

]]> 2025-04-21 07:34:16 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417385806 Prantsusmaa saatus roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417388532 Keskajal oli Prantsusmaa algul killustatud ja feodaalne, aga aja jooksul muutus ta tugevaks ja ühtseks kuningriigiks. Riik laienes, kuningavõim tugevnes ja lõpuks sai Prantsusmaast üks Euroopa mõjukamaid riike

]]> 2025-04-21 07:36:46 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417388532 Prantsusmaa kaart aastal 1223 roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417389061 2025-04-21 07:37:17 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417389061 Allikad roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417390346

  • klassi ajalooõpik I osa

    • ]]>     2025-04-21 07:38:31 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417390346     Teemakohased mõisted roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417394287 Ordaal - nn jumalakohus, kus kaebealuse süü tehti kindlaks ntvee- või tuleprooviga.

    Generaalstaadid - kuningriigi kolme seisuse (vaimulikud, aadlikud ja linnakodanikud) esindajate kogu, mille kuningas kriitilistes olukordades kokku kutsus.

    ]]>     2025-04-21 07:42:04 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417394287     Inglismaa kaart aastal 878 dominicsytt11 https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417401480 2025-04-21 07:48:55 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417401480 Silmapaistvad valitsejad roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417404573 Hugues Capet - Kapetringide dünastia alusepanija

    Philippe II Auguste (valitses 1180-1223) - kolmekordistas oma domeeni. Liitis krahvkonnad ning haaras lõviosa Inglismaa valdustest mandril. Nimetas ametisse palgalised ametnikud, kelle ülesanneteks olid:

    1. maksude sisse nõudmine

    2. kuninga esindamine kohtuasjades

    3. edukaim võimu laiendaja

    Louis IX Püha (valitses 1226-1270) - keelas ordaalid ja aadlike erasõjad. Karm, aga õiglane valitseja. Rajas hoolekande asutusi. Tulihingeline kristlane.

    Philippe IV Ilus (valitses 1285-1314) - kutsus kokku esinduskogu ehk generaalstaadid, sest vajas toetust võitluses paavstiga. Hankis ebamoraalselt sõja jaoks raha ja hävitas templiordu. 1309. aastal allutaas Rooma paavsti oma võimu alla.

    ]]>     2025-04-21 07:51:12 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417404573     Inglise parlamendi sünd dominicsytt11 https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417404691 Johni poja Henry III (1216-1272) ajal jätkus suuraadlike võimuvõitlus kuningaga. Suurnikud nõudsid, et kuningas ei tegutseks omatahtsi, vaid peaks olulisemates küsimustes nõu nn suure nõukoguga, kuhu kuulusid peapiiskopid, piiskopid, abtid, parunid ja krahvid.

    ]]>     2025-04-21 07:51:20 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417404691     Silmapaistvad valitsejad dominicsytt11 https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417410785 Henry II - (valitses 1154-1189) suurendas Inglismaa valdused mandril

    Richard I Lõvisüda (valitses 1189-1199)

    Richard oli väga võimas kuningas ja ta oli tuntud auahne mehena.

    John Maata - (valitses 1199-1216) Richard I Lõvisüdame vend, kes kaotas suurema osa Inglismaa mandrivaldustest

    ]]>     2025-04-21 07:57:59 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3417410785     Sõja teke dominicsytt11 https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3425969485 Saja-aastane sõda on erinevate lahingute periood aastatel 1337-1453. Saja-aastane sõda algas, kui Inglismaa ja Prantsusmaa vaidlesid trooni ja maade pärast. Prantsusmaa arvates pidi trooni pärima Philippe Ilusa vennapoeg Philippe VI, kuid Inglismaa arvates pidi kuningaks saama Edward III, kes oli Philippe Ilusa tütrepoeg. Sellega vastandusid germaani tavaõiguse käsitlused, sest prantslaste saali õigus lubas pärandada ainult meesliinis, kuid inglased arvasid, et trooni võisid pärida ka naised.

    ]]>     2025-04-26 15:52:19 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3425969485     Sõja saatus dominicsytt11 https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3425970303 Saja-aastane sõda lõppes 1453. aastal Prantsusmaa võiduga, kui inglased kaotasid peaaegu kõik oma alad Mandri-Euroopas.

    ]]>     2025-04-26 15:53:44 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3425970303     Silmapaistvad valitsejad sõjas dominicsytt11 https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3425973543 Edward III - algatas sõja, nõudes prantsuse trooni.

    Philippe VI - teine kuningakandidaat Prantsusmaalt

    Charles VII - tema valitsusajal sõda lõppes.


    ]]>     2025-04-26 15:58:00 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3425973543     Edward III dominicsytt11 https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3425976359 2025-04-26 16:03:02 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3425976359 Charles VII dominicsytt11 https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3425976522 2025-04-26 16:03:22 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3425976522 Allikad dominicsytt11 https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3425977648 https://en.m.wikipedia.org/wiki/Charles_VII_of_France


    https://www.stgeorges-windsor.org/image_of_the_month/edward-iii-1312-1377/

    ]]>     2025-04-26 16:05:15 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3425977648     Justianus I mosaiik roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3426713262 2025-04-27 18:01:58 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3426713262 Allikad roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3426714220 https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Mosaic_of_Justinianus_I_-_Basilica_San_Vitale_(Ravenna).jpg


    1. klassi ajalooõpik II osa

    ]]>     2025-04-27 18:03:31 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3426714220     Bütsants oma suurimas ulatuses aastal 555 roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3428554619 2025-04-28 19:06:55 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3428554619 Joonistus Richard I Lõvisüdamest roosikoiv https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3428591733 2025-04-28 19:41:18 UTC https://padlet.com/roosikoiv/1h6i1mbmrgapcec8/wish/3428591733