https://padlet.com/karlmihkel/1gnvucv71yo0 Märkmed Linnahaljastuse raamtust. Raamatu autor: Kadi Tuul en-us 2016-06-14 09:11:24 UTC 2025-11-10 01:53:58 UTC hello@padlet.com karlmihkel https://padlet.com/karlmihkel/1gnvucv71yo0/wish/114701374 2016-06-15 09:08:54 UTC https://padlet.com/karlmihkel/1gnvucv71yo0/wish/114701374 karlmihkel https://padlet.com/karlmihkel/1gnvucv71yo0/wish/114701490 Et vähendada ehitatud aladel pinnavee probleeme, tuleks järgida kahte eesmärki: 
Vähendada asfalt- ja betoonipindu, mis isoleerivad maapinna;
Immutada sajuvesi lokaalselt.]]> 2016-06-15 09:10:16 UTC https://padlet.com/karlmihkel/1gnvucv71yo0/wish/114701490 karlmihkel https://padlet.com/karlmihkel/1gnvucv71yo0/wish/114706062 Juba planeeringutes tuleks arvestada isoleerivate pinnakatete minimaalse kasutusega. Seda toetab: 
Mitme maja paigutamine kobarasse, mis on ümbritsetud laiemate avatud aladega ;
Kindlaks määratud tänava laius, kitsamad teed;  jne.]]> 2016-06-15 09:55:25 UTC https://padlet.com/karlmihkel/1gnvucv71yo0/wish/114706062 karlmihkel https://padlet.com/karlmihkel/1gnvucv71yo0/wish/114707031 Kogumis- ja immutus alad jagunevad põhimõtteliselt kaheks: märgalataimedega immutusalad ja kivise pinnaga (taimekatteta) immutusalad.
Immutusviisid valitakse olenevalt pinnavee puhtusest ja veekogust, kuhu veed suunatakse, ning maapinna omapärast.
Immutusalade jäätumise vähendamine.
Jäätumise probleemi lahenduseks on hoida immutusnõgu talvel kuivana selle põhja paigaldatava suletava äravoolusüsteemi abil (jäätumisohu tõttu valitakse torud suurem läbimõõduga).]]> 2016-06-15 10:04:58 UTC https://padlet.com/karlmihkel/1gnvucv71yo0/wish/114707031 karlmihkel https://padlet.com/karlmihkel/1gnvucv71yo0/wish/114715179 Kogumistiigis on alati vett, kuid lumesulamise ja paduvihmade ajal on veepind (kõrgus ja veepeegel) laiem, seega tuleb kaldad kavandada varuga. On väärtuslik haljasala kujunduselement, sest suudab kuival ajal säilitada vett.
Tiigikallaste kindlustamine ja taimestamine.
Üks lihtsamaid viise on kasutada kivikindlustust geotekstiilil - nt paigaldada erosioonitõkkematid. Erosioonitõkkematt kinnitatakse ühest äärest vaiadega tiigi kaldapealsele, mati teine serv ulatub vette. 
Kaldataimede istutamiseks tehakse matti augud. Mati peal pannakse graniitsõelmed, kiviklibu, jämedat liiva vm sobivat materjali. Kui istutatud kaldataimed kasvades vette levivad, saavad taime juured kinnituda matti ja kivipurusse.]]> 2016-06-15 11:53:59 UTC https://padlet.com/karlmihkel/1gnvucv71yo0/wish/114715179 karlmihkel https://padlet.com/karlmihkel/1gnvucv71yo0/wish/114717055 Märgalale või veekogu kaldale ja nõlavadele taimi valides tuleb arvestada iga liigi niiskuse- ja pinnase-eelistust.
Rohttatimede valikul peab arvestama, et osa liike levib kiiresti laiali, takistades teiste liikide kasvu.
Kaks kasutatavaimat taime on Harilik Pilliroog ( Phragmites communis) ja laialehine Hundinui(Typha latifolia), vähem tuntakse Harilikku Luga (Juncus effusus); Metstõrkjat (Scirpus sylvaticus) ja Kollast Võhumõõka (Iris pseudocurus).]]> 2016-06-15 12:19:46 UTC https://padlet.com/karlmihkel/1gnvucv71yo0/wish/114717055 karlmihkel https://padlet.com/karlmihkel/1gnvucv71yo0/wish/114898011 Kallaste betoneerimine vaesestab veekogu ja selle ümbrust.
Veekogu taastamisel jäetakse ruumi kevadisele suurveele.
Kohtades, kus maanteed ületavad vooluveekogusid, peaksid vältima pikki kitsaid truupe, mis katkestavad ojakaldal niiloomade kui inimeste liikumistee.
Hoonestusala läbivad kraavide renatureerimise põhitõed:
planeerida kraavivöönd rohekoridoriks;
kujundada voolusäng looklevaks;
projekteerida kraavi ristprofiil vastavalt loogetele- refuugimitena toimivad süvikud loogetes ja kruusased koolmekohad sirgetel lõikudel; 
jne.]]> 2016-06-17 09:01:29 UTC https://padlet.com/karlmihkel/1gnvucv71yo0/wish/114898011