Paleobotaanilised leiud on näidanud, et ürgsed tammed olid igihaljad terveservaliste lihtlehtedega puud. Esimesed tammefossiilid pärinevad kriidiajastust – ligi 100 miljonit aastat tagasi. Nagu ürgsete, nii ka praegusaegsete tammede hulgas leidub igihaljaid liike. Euroopa tammedest esindavad neid Vahemereäärseis mägedes levinud nahksete, sageli ogaservaliste lehtedega iilekstamm , sellele sarnaste lehtedega korgitamm , trooja tamm  ja värvitamm.
 Tänapäeval on tammed levinud kogu põhjapoolkera parasvöötmes. Põhiliselt kasvavad eri liiki tammed Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Aasias, servaga ulatub nende levila ka Aafrika põhjaossa, Indoneesias ja Kolumbias aga isegi teisele poole ekvaatorit  Tammed võivad olla kõrged (40–50 meetrised), jämeda tüve ja haruneva võraga puud, kuid kasvada ka madalate puude ja kõrgete põõsastena. Eri liiki tammedel on ka väga erisuguse suuruse ja kujuga lehed ning tõrud. Mõne liigi lehed ja tõrud ei sarnane hoopiski meie hariliku tamme omadega Vabalt kasvavad tammepuud on jässakad ja laia võraga, aga metsas on nad sihvakad – võra on kitsam ja tüvi laasunud. Eesti kõrgeim tamm on ligi 33meetrine (Sagadi park) ja tüsedaima ümbermõõt on rinnakõrguselt 8,2 m (Tamme-Lauri tamm)

Harilik tamm kasvab meil oma levila põhjapiiril ning tema nii pikkus- kui ka laiuskasv on võrreldes lõunapoolsete liigikaaslastega tagasihoidlikum. Noor tammetaim on esimestel eluaastatel varju taluv ning aeglase kasvuga, viiendast kuni kümnendast eluaastast edasi aga kiirema kasvuga ning valgusenõudlik.

Kõrguse juurdekasv kestab tammel 150.-200. aastani, jämeduse juurdekasv kogu elu.

 Eesti Vabariigi 100. aastapäeval, aastal 2018 istutatakse Hiiumaa sajapuuline tammik Käinast Ristivälja mäeni ulatuva alleena.
 
Siin on video , milles seletakse kuidas puu saab vett. https://www.youtube.com/watch?v=BickMFHAZ 
   
Emil Persidski.

Eestis on tammeleht looduskaitse sümbol. Looduskaitsealuste objektide juurde paigaldatud tutvustavatel siltidel kujutatakse püstist rohelist tammelehte.
2015 aastal valiti Euroopa aasta puuks Saaremaal asuv tamm, mis on Orissaare staadionil. 2016 aastal Ungari kasvav tamm ja 
2017 aastal Poolas kasvav harilik tamm.
Tamme on peetud mütoloogias austatuimaks ja kuninglikumaks puuks ning koguni inimkonna isaks. Kuninglikkus tuleneb tamme seostatusest peajumalatega, nagu Zeus, Jupiter jne.

Tamme saab istutada koduõue, esivanemate maakodusse või koos kogukonnaga rajatavasse tammeparki. Osaledes sõprade, klassi või perega Eesti 100 tamme parkide rajamises saame osa millestki suurest ja igikestvast, ühise väärika eesmärgi nimel.

Plaani kohaselt istutatakse igasse maakonda vähemalt üks tammik, koolinoorte ja omavalitsuste koostöös. Enamikes maakondades on tammeparkide asukohad juba valitud. Nende rajamise ja hilisema hoolduse eest seisavad hea kohalikud omavalitsused

Tammega on seotud palju nõidus-uskumusi. Reinimaal puhuti nn. hädatuli lõkkele kuiva tammepuu hõõrumisega vastu kuiva pärnapuud. Järelejäänud puusüsi söödeti loomadele, kui mingi taud puhkenud oli. Samalaadseid retsepte oli ka lihavõtte- ja jaanitule süütamiseks. Algselt hõõrusid hädatuld valitud noorukid pööripäeva pidustuste kultusetuleks, millest iga majapidamine sai veidi hõõguvaid süsi, et haigusi ära hoida, viljasaaki suurendada ja õhku puhastada. Kirik keelas selle kombe. Vanagermaani kombestikku kuulub ka nn. suurpuu kasutamise tava – see oli toekas tammepakk, mis pandi enne jõule (või jaanipäeva) kogu aastaks nii lähedale koldetulele, et ta söestus, aga ära ei põlenud. Järgmise aasta jõulupäeval asendati puutüügas uuega, vana, söestunud aga hõõruti pulbriks ja segati 12 järgneval ööl (pühad ööd jõulu ja kolmekuningapäeva vahel) seemnevilja hulka, et saak tuleks hea. Nagu osutavad paljud näited minevikust, sai tammede abil edukalt ka kurjategijaid paljastada. Kui leiti mõrvatu, võidi süüdlane seeläbi kindlaks teha, et süüdati kuivadest tammehalgudest lõke, kallati sellesse kolm korda tapetu verd ja vahetati tema kingad jalas ära. Sõgestunud kurjategija pöördus nüüd kindlasti teopaigale tagasi ja seal ta tabati. Švaabimaal öeldakse, et tamm on hea võllapuu. Tammeokstega võib hobuse lombakaks nõiduda, kui tema kabjajälge panna oksake tammest, kuhu välk on sisse löönud. Tammedesse lööb välk sageli, aga harva läheb puu põlema. Rohke tammetõrude esinemine sügisel kuulutab karmi talve. Luumurruga või rahhiidihaigeid lapsi tervendatakse läbi lõhestatud noore tamme “tõmbamisega”. Sel puhul usutakse olevat tegu teise sünniga või haiguse ülekandmisega, mahanühkimisega puule. Tammed on väga tundlikud ülekohtu suhtes: nad jäävad siis kängu ega kanna enam vilju. 

Kui paganlikud jumalad olid tammest välja aetud, asusid sinna kuradite kõrvale ka nõiad. Buckenhofenis Frankimaal raiuti 1804. aastal maha üks nõiatammeks peetud puu, mis oli nii jäme, et selle õõnsusesse mahtus metsnik oma hobusega. Fransingenis Fricktalis (Šveitsis) nähti veel 1744. aastal ühel nõiatammel öösiti tulesid säramas, samast kostis kaunis muusika. Kui üks sõdur puuvõrasse tulistas, kadus see viirastus hetkega. Hommikul leiti tamme alt verejälgi ja naise rõivaesemeid, külas aga märgati ühel naisel kerget laskehaava ja nii paljastati ta nõiana. Nüüd taheti nõiatamm maha müüa, aga ostjat ei leidunud. Lõpuks omandas Toni selle 100 kuldna eest, aga kõik ta katsed puud langetada ebaõnnestusid, sest tööriistad muutusid nüriks. Viimaks õnnestus ühel sepal valmistada kirves, mis puusse suutis tungida, aga tamm üritas ikka sinnapoole kalduda, kus tema omanik parasjagu seisis. Kui kellad õhtujumalateenistusele kutsusid, kostis maa-alt kõrvulukustav kõmin ja Toni jooksis minema; teda tabas ränk haigus. Tamm aga murdus alles seitsme päeva pärast tormis. 

On aga ka tammesid, mis – nii nagu pärnad – pärast ristiusustamist Neitsi Maarjale pühendati. Usklikud kaunistasid neid Maarja piltidega, sageli püstitati nende kõrvale kabel, nende juurde korraldati palverännakuid. Nimed “Maarjatamm”, “Meie armas neitsi tamme juures” või “Maarja kirik kolme tamme juures” on selle meenutuseks. Tübingeni juures Weilheimis oli naistel veel kuni 19. sajandi alguseni õigus igal kevadel tamm langetada ja selle müügist saadud summa maha juua- nähtavasti vaimulike vana ettekujutus, mis pidi kaasa aitama paganliku tamme-kultuse väljajuurimisele. Baltikumis austati jumal Perkunast öeldavasti igihaljas tammes, millele ohverdasid mehed; naised seevastu tõid ohvreid pärna all. Püha tamm oli ümbritsetud siidkardinatega, mis tõmmati ära vaid suurtel pidupäevadel või kõrgete külaliste puhul. Puud peeti nii pühaks, et juba ainuüksi selle leht, mida kaelas kanti, kaitses igasuguste õnnetuste eest. Seda puud kummardati veel kaua pärast ristiusustamist, kuni Ermelandi piiskop lasi ta maha võtta. Ebausukombed ja uskumused elasid kangekaelselt edasi: Ida-Preisimaal Labaus viskas iga meremees püha Jodokuse tamme tüveõõnsusesse mündi, et tema reis õnnelikult kulgeks. Lugu püha Christina surnukehast räägib, et tamme tüvi avanes iseenesest, et naist vastu võtta, ja sulgus seejärel taas.

Kahjuks ma ei leidnud midagi paremat tammede ajaloo kohta   - Petra

Lehed on äraspidimunajad, 7–40 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Suvitammel lehed kuivavad ja langevad talveks maha. Talitammel lehed kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest lehed maapinnale ei varise, vaid jäävad puule kevadeni.
Puukroon on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. Tüvi on jäme, 1–1,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam. Puukoor on hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega ehk korpas. Noore tamme koor on hall ja sile.

Lehed on äraspidimunajad  7–40 cm pikad, kummastki servast kolme hõlmaga. Suvitammel lehed kuivavad ja langevad talveks maha. Talitammel lehed kuivavad, kuid erinevalt teistest lehtpuudest lehed maapinnale ei varise, vaid jäävad puule kevadeni.
Puukroon on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera. 

Puukroon on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu kera.–1,5 m läbimõõdus, kuid vana puu võib olla ka märksa jämedam.Tammepuud meeldivad väga lastele ja suurtele .Puukroon on suur ja haruline, kaugelt vaadates moodustab ligikaudu keskel.Looduskaitse alla on võetud sellised puud, kes  on kas ohustatud, haruldased, suuremõõtmelised või teadusliku, esteetilise, kultuuriloolise või rahvapärimusliku väärtusega ja kes ilmestavad maastiku (mõnel kaitsealusel puul on kõik need eeldused). Vastavalt looduskaitseseadusele (2004) tuleb kaitstavate üksikpuude ja puude rühmade ümber moodustada kuni 50 m raadiusega piiranguvöönd; kui puu kasvab eramaal (näiteks talu metsas), peab omanik lubama huvilistel päikese tõusust kuni loojanguni selle juurde minna. Kui kaitsealune puu kasvab kellegi õuemaal, saab seda vaatamas käia üksnes kohaomaniku loal.

 Eestis on 2011. aastal seisuga looduskaitse all 736 üksikpuud ja puuderühma, neist 101 Harjumaal (sh Tallinnas 52), 21 Hiiumaal, 25 Ida-Virumaal, 30 Jõgevamaal, 26 Järvamaal, 18 Läänemaal, 40 Lääne-Virumaal, 40 Põlvamaal, 59 Pärnumaal, 85 Raplamaal, 57 Saaremaal, 84 Tartumaal (sh Tartus 31), 34 Valgamaal, 64 Viljandimaal ja 52 Võrumaal.

TAMMEPUU MEELDIB KÕIKIDELE INIMESTELE!!

Kõige rohkem erinevaid tammeliike kasvab Tallinna botaanikaaias (kokku üheksa, seal võib näha ka Eestis vähe levinud austria tamme – Q. cerris), Luua dendraariumis on teada viis ja A. Ilusa eradendraariumis Sõrves kuus liiki, kuid viimases on mõned veel väikesed. Üksikuid vanemaid võõrtammesid võib leida linna- ja endistes mõisaparkides.

Võõrtammedest on meil kõige levinum punane tamm (Q. rubra). Tema looduslik levila haarab peaaegu kogu Põhja-Ameerika ida- ja keskosa, ta on seal üks põhjapoolsemaid tammeliike, kuid ulatub samal ajal Alabama lõunaosani. Arvatakse, et see liik toodi esimese võõramaise tammena Eestisse XIX sajandi esimesel poolel [2]. Praegu kasvab ta hajusalt üle kogu Eesti ning tunneb end siin võõrtammedest kõige paremini.

Tartus Raadi dendropargis küünivad umbes 70-aastased punased tammed 24 meetrini (tüve diameeter kuni 55 cm). Nad kannavad rikkalikult tõrusid, mis varisevad hilja – oktoobri lõpus, novembri alguses – ning millest on kasvatatud järglasi mitmes puukoolis. Võrdluseks: samas kasvav sama vana kivitamm on vaid 14 m kõrge. Tallinna vanimate (umbes 100-aastaste) punaste tammede tüve läbimõõt on 40–60 cm. Taagepera pargi punane tamm küünib 24 meetrini, kuid tõenäoliselt Eesti suurim tamm kasvab Uue-Kariste lähedal – kõrgus 27 m ja tüve läbimõõt üle 70 cm. Neeruti maastikukaitsealal kasvavad punased tammed üle 80 aasta vanuses hõredas segapuistus (3,3 ha) koos hariliku tamme, arukase ja hariliku kuusega ja umbes 40-aastase puhtpuistuna (0,4 ha). Vanemas puistus on punased tammed üle 20 m kõrged, nooremas 15–20 meetrised. Punase tamme üks eeliseid pargipuuna hariliku tamme ees on tema läikivtumerohelised lehed, mida ei kahjusta tamme-jahukaste ja muidugi silmapaistvalt punane värvus sügisel.

Tänapäeval kasutatakse tammepuitu endiselt mööbli ja põrandakatete valmistamisel ning spooni tootmiseks. Tammepuitu kasutatakse laialdaselt veini ja mitmete kangemate alkohoolsete jookide (nt viski) vaatide materjalina. 

Tammepuidu haket kasutatakse liha ja kala suitsutamisel.

Vanakeldi sõna oak (inglise keeles tamm) on tuletatud sanskriti keelest ja tähendab ust. Antiikmütoloogias kujutab tamm ust, mis ühendab kahte aastaaega – suve ja talve.

Raviks on kõige rohkem kasutatud tamme koort. Et tamm on meil üks väärtuslikemaid puid, siis tuleb tema koort koguda ettevaatlikult. Kooreta jäänud oks on määratud hukule. Raviotstarbeks kõlbab üksnes sile, roheka värvusega, läikiv, hästi kuivatatud koor. Pruuniks tõmbunud, krobelisel koorel ei ole enam ravijõudu. Koort kogutakse kevadel, mil mahlad tugevasti liiguvad. Kui droog on hästi kuivatatud (soojas, hästi tuulutatavas ruumis), siis säilib ta ravitoime 5–7 aastat.

Tammekoor on erakordselt rikas parkainete poolest. Pürogallool-katehiintanniini ja vaba galloolhappe hulk ulatub kuni 20%-ni kuivkaalus. Ühtki teist nii parkainerikast taime meil polegi. Lisaks tanniinidele on tammekoorest leitud veel pentasaane (14%), pektiini (6%), kvertsetiini. Neil ainetel on kootav, põletikku taandav ja puhastav (desinfitseeriv) toime. Tugeva antibakteriaalse toime tõttu aitab tammekoor taltsutada isegi stafülokokke ja kolibaktereid, düsenteeria tekitajaist rääkimata.

Rahvameditsiinis on tarvitatud tamme koore kõrval ka lehti ja tõrusid. Nende ravijõudu tunnevad nii Põhja-Ameerika indiaanlased kui ka eurooplased vanadest germaanlastest ja keltidest kuni tänapäeva rahvasteni välja. Indiaanlased on kasutanud tammetõrusid ka toiduks. Nad oskavad neist parkained välja leotada ning seejärel jahvatavad tõrud maitsvaks jahuks.

Eestiski oli vahepeal mood küpsetada tammetõrudest kooki ja torte, kuid õnneks möödus see kiiresti. Lapse kõhule on tamme tugevad parkained liig mis liig: tammetõru sisaldab küll 40% tärklist ning 5% rasvu ja valke, kuid ka 8% parkaineid. Kuumutatud ja jahvatatud tammetõrudest saab valmistada kohvi, mis aitab kõhulahtisuse ja kivitõbede vastu (ainult täiskasvanutele). 

Tamme saab istutada koduõue, esivanemate maakodusse või koos kogukonnaga rajatavasse tammeparki.  Üle Eesti on rajamisel 100 tamme pargid, kus igaühes kasvab vähemalt sada tamme. Eesti 100 tamme parkide rajamine sai alguse juba 2013. aasta sügisel, mil koolilapsed alustasid tammetõrude korjamisega ning neist puude kasvatamisega.  Puud istutatakse üheskoos Eesti 100 tamme parkidesse 2018. aasta suvel algul.
Enamikes maakondades on tammeparkide asukohad juba valitud. Nende rajamise ja hilisema hoolduse eest seisavad hea kohalikud omavalitsused. 

Eesti 100 tamme esindustammik istutatakse Tamsallu. Selle paiga teeb eriliseks osalt nii nimemaagia kui ka asukoht ise – Tamsalu paikneb keset Eestit ning võimaldab kasvõi rongiga head ligipääsu rajatavale pargile.
Tamme istutamise kohta tutvu juhenditega Eesti 100 tamme veebilehel. Tammikute rajamisel on nõuga abiks metsaülemad lähimast RMK metskonnast, keskkonnaministeeriumist ja maastikuarhitektid Eesti Arhitektide Liidust.

Kui soovid rajada tammeparki, kirjuta oma soovist aadressil tammed@riigikantselei.ee.
Tänan lugemast!

Eestis on tammeleht sümbol. Looduskaitsealuste objektide juurde paigaldatud tutvustavatel siltidel kujutatakse püstist rohelist tammelehte.^[

Noore looduskaitsja märgil on kujutatud tammelehte ja Eesti looduskaitsemärgil ning Eesti looduskaitse kuldmärgil tammelehe kontuuri.

Harilik tamm on Norra Vest-Agderi maakonna tunnuslill.


Siin on huvilistele veel infot
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_tamm

Tänan lugemast!