Valaste joa trepistikult ja matkarajalt avaneb hea vaade maakera 400 miljoni aasta jooksul tekkinud kihtidele. Eriti maalilised vaated avanevad Valastes talvel, kui puhuvad merelt põhjatuuled, mis tekitavad koos veepritsmetega pankrannikul asuvatele puudele jääskulptuure. 

Rannikumadalik on suuremalt jaolt kaetud merelise liivaga, kuid kohati leidub ka kruusa ja kiviklibu. Siin on palju liivaseid ja mudaseid lahtisid, mis pakuvad head elupaika paljudele linnuliikidele ja kaladele.

Põhja-Eesti rannikumadalikul on ka muutlik rannajoon, kuna Soome lahe veetase kõigub suurel määral. Selle tõttu on rannikul näha kauneid liivaluiteid ja -künkaid.

Piirkond on oluline ka inimestele, kuna siin asuvad mitmed turismiobjektid, nagu kena rannajoon, kaunid loodusrajad, matkarajad ja mitmed looduskaitsealad. 

Kokkuvõttes on Põhja-Eesti rannikumadalik ilus ja oluline piirkond, mida tasub kindlasti külastada. 

Kunda Lammasmägi on mesoliitikumi arheoloogiline leiukoht Lääne-Viru  maakonnas Viru-Nigula vallas Linnuse külas.

See leiukoht on andnud nime Kunda kultuurile. Kunda Lammasmägi on Eesti territooriumi üks vanemaid asustuspiirkondi. Väike küngas Kunda külas oli kunagi järvesaar ning seal toimetasid esimesed kütid ja korilased juba alates keskmisest kiviajast.
Paika on kaevatud üsna palju ning lähemalt on analüüsitud nii keraamikat, luuleide kui ka kiviesemeid. Mitmed luuleiud on saadetud süsinikdateerimisele ning on selgunud, et paik oli kasutuses juba 9. sajandil eKr. Lisaks keskmise kiviaja laagripaigale oli küngas kasutusel ka nooremal kiviajal, sest leiumaterjali hulgas on nii Narva tüüpi kui ka kammkeraamikat.

Mõisast on esimesed teated 1489. aastast ja tollal olid mõisa omanikud Wrangellid^[1]. Hiljem kuulus mõis Lodedele, Tiesenhausenitele, Ungern-Sternbergidele ja Hastferitele ning aastast 1801 jälle Wrangellidele.

1838. aasta algul avastati Kohala mõisa maadel Vanamõisa külas kaevu kaevamisel „põlevat kivimit“. Peterburi Teaduste Akadeemia mäeinsenerid analüüsisid laboris põlevkivi ja leidsid, et kuumutades annab see protsentuaalselt rohkem põletusgaasi kui kivisüsi. Põlevkivi tundus sobivat ka kütteaineks ning õli saamiseks.

Mõisa viimane (enne 1919. aasta võõrandamist) omanik oli Sergei von Wrangell.

Kõrgustiku jalam on merepinnast umbes 80, nõlv 80–100 ja keskosa üle 100 meetri kõrgusel. Keskosa pindala on ligikaudu 1100 km². Pandivere erineb Lõuna-Eesti kõrgustikest lauge pinnamoe poolest.

Pandivere alal oli kõrgustik juba enne viimast jääaega. Tekke poolest on Pandivere sarnane Sakala kõrgustikuga. Mõlemad on jäälahkmeala kulutuskõrgustikud (Sakala erineb Pandiverest ürgorgude rohkuse poolest). Nende vastandina on Otepää ja Haanja jää poolt kokku kuhjatud saarkõrgustikud.

Pandivere pinnakate on õhem ja geoloogiline ehitus lihtsam kui lõunapoolseil Eesti kõrgustikel. Lõheliste lubjakividega aluspõhja katab õhuke (2–5 m) koreserohke moreenikiht.

Agusalu maastikku iseloomustavad Eesti ainsad mandriluited, mida kohalikud kutsuvad kriivadeks. Ligi kakssada, ida-läänesuunalist, männikutega kaetud kõrget ja kitsast liivaseljandikku vahelduvad väikeste sooaladega. Hõlmates ligi viiendiku soostiku pindalast. Kriivasid peetakse Alutaguse sümbolpinnavormiks. Kriivad on enamasti 7, kuni 18 m kõrged, 200 - 3000 m pikad ja 20 - 200 m laiad. Piirkonna teedevõrk on mitmetes kohtades joonistunud välja just lähtuvalt kriivade paiknemisest. Luidetel kasvavad vanad looduslähedased metsad, mida on nii Euroopas, kui ka Eestis väga vähe säilinud. 

Tema tütar Kadri Voorand astub uhkelt ema jalajälgedes, ja mitte ainult. Ta üks omanäolisemaid ja hinnatumaid lauljatare Eestis, kes pälvinud nimekaid auhindu, teinud koostööprojekte parimate Eesti muusikutega ning esinenud kõikjal Euroopas.

Põhitöö kõrvalt lõi kaasa ühiskondlikus elus, näiteks tegutses Tallinnas Lasteabis – laste hoolekandega tegelevas seltsis. Ebba Sarali algatusel kutsuti Tartus kokku Kaitseliidu naisliikmete esimene kongress, kus pandi alus Eesti naiskodukaitsele. Peale selle oli Saral tegev Tartu Naisühingus, Tartu Eesti Põllumeeste seltsis jm.

Ebba Saral, ta abikaasa Karl Saral ja nende kaks poega küüditati 14. juunil 1941 Nõukogude Liitu. Ta hukati Sverdlovski vanglas 20. aprillil 1942. Tema viimne puhkepaik on siiani teadmata. 24. juulil 1991 avati Ebba Saralile mälestuskivi Pihuveres. Abikaasa Karl Sarali põrm toodi 2009. aasta juulis Eestisse ja koos sellega sümboolselt ka Ebba Sarali põrm.

1995. aastal lõpetas ta Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli klaveri erialal. Ta on õppinud ka klassikalist laulu Eesti Muusikaakadeemias Teo Maiste juures ning džässklaverit Viljandi kultuurikolledžis. 2007. aastal asus ta õppima Usuteaduse Instituudis. Ordineeriti 3. juulil 2010 diakoniks.

Ta on laulnud Vanemuise kooris, kooris HaleBopp Singers ning teinud klaverisaatjana koostööd paljude kooride ja ansamblitega.

2016. aastast on ta meeskoori Rakvere abidirigent ja klaverisaatja.

Ahti Bachblum on tulnud 4 korral Raimond Valgre laulufestivali ja 5 korral Alo Mattiiseni muusikapäevade laureaadiks.

Ta on Haljala ja Käsmu koguduse organist ning on diakon Kunda ja Viru-Nigula koguduses.

Muusik Toomas Lunge on tema nõbu.

Ala pole loodud vaid ürituste korraldamiseks - Vallimäel on mitmeid nurgakesi ning vaateplatvorme vaba aja veetmiseks, pikniku pidamiseks ja mõnusaks jalutuskäiguks.

Tegemist on ööpäevaringselt avatud, valgustatud kaasaegse rohelise linnakeskkonnaga, kus saab nautida kauneid vaateid kogu Rakverele.

Olen seal kontserditel käinud ja ka niisama aega veetnud.

Lavastusi mängitakse teatri peamajas (Rakvere mõisa peahoone-teatrihoone) ja teatri väikeses majas, mis on mõisa 18. sajandi keskelt pärit aidahoone. Peamajas on 405-kohaline suur saal ja väikeses majas black-box-tüüpi saal, mis mahutab 104 vaatajat. 2016. aasta augustis avati teatrihoone kõrval uusehitisena Teatrikino ja proovisaali hoone. Kinosaalis on kohti 144 inimesele. Rakveres mängiti esimest korda eestikeelset näitemängu 28. detsembril 1882. aastal.
Olen korduvalt käinud Rakvere teatris ja kinos.

Linnusele on omane kaitseotstarve, mida võib märgata kõrgest sissepääsust ning idaküljel asuvast ukseavast, mis oli suletav riivpalgi ja luukidega. Teise korruse sissepääs võis olla sillaga, mida ohu korral üles tõsteti. Teisel korrusel olid ka trellitatud aknaavad, mis olid samuti suletavad riivpalgi ja luukidega.

Kuuldavasti on olnud rahnul vanasti meremärk. Ehalkivi on ka looduskaitse all. Ehalkivi on kutsutud ka Letipa Suurkiviks, Ehakiviks, Linnukiviks ja Veljeste kiviks.